Mandatum Life Helsinki-Tallinn Race 2010

START Helsingist reedel kell 18.10, ja Finish Pirital öösel 01.02, rada kokku ca 46 miili. Osalejaid üle 170!!

Tegelikult polnud me veel kuni kolmapäevani kindlad kas me sinna ikka läheme, sest põhimeeskond oli suhteliselt hõivatud ja tuult lubas ka sellist tobedat, et midagi head poleks seal tulnud. Aga nagu eelpool öeldud siis stardis me lõpuks olime.

Sõit ise kulges suhteliselt trammis, alates Helsinki majakast asus Amserv seda juhtima, aga konkurendid tihedalt kannul. Amservile kahjuks aga selline poolkõva sõit ei istu, sest sellistel kurssidel on kõik paadid suhteliselt võrdse käiguga ja meil on raske välja sõita piisav edumaa, et tagada esikoht ka pärast ümberarvutusi.

Tallinna Madala juures tuli aga korra Muuga poole keerata ja spinn läks üles. Arvestades, et meid oli laevas 8 + noor Magnus Harjak, ning sellest 8st olid põhimeeskonna liikmed vaid 5 siis oli kõigile suur üllatus, et manöövrid toimusid perfektselt :)

Spinniga saime kihutada ca 5 miili, kiirus oli vahepeal kuni 12 sõlme. Muuga all olime me veel esimesed, Lady Bird taga umbes 2 minutiga. Sealt tuli nüüd tagasi krüssata Aegna alla ja siis ümber Aegna otse Piritale. Aga siis see juhtus, kusagil kottpimedas sõitis Lady Bird meist mööda, tõenäoliselt võitis ta sellega et hoidis rohkem Aegna alla. Pärast Aegnat oli aga jälle suhteliselt trammikas koju ja Lady Bird jäigi meist ette, sest meil polnud enam kuidagi võimalik oma esikohta tagasi võita.

Ja nii me siis jäimegi kokkuvõttes viiendaks, aga põhjust viriseda pole sest külalismeeskond ei eksinud ja meie paat pole sellistel kurssidel kunagi tulemust teinud.

Kahju oli aga sellest, et meie Soome konkurent "Lexus" starti ei jõudnud. Nimelt olid nad endal neljapäeval kiilu alt ära sõitnud!! Kurb, väga kurb...olen meie paadis seda pidevalt kartnud ja just sellepärast oleme me pidanud kõiki madalike ja karisid senimaani nii väga kartma. Nimelt on meie ja Lexuse kiil disainitud sedasi, et viimased 70cm on seest tühi ja piisab väiksemastgi kõksust, et kogu hooaeg lõppenuks tunnistada. Aga õnneks pole meie navigaator senimaani eksinud ja mõtetuid riske pole me ka võtma läinud.

Nüüd siis on jäänud ainult veel Tallinn MV, mis toimuvad oktoobri alguses ja pärast seda paat jälle talvekorterisse - uskumatu kuidas aeg lendab!

Amservi Sailing Team

Amservi ülitihe purjetamisnädal

Alljärgev on copy-paste Kaarel Kruusmägi blogist http://www.kruusmagi.ee/?p=626

Eelmise nädala esmaspäeval andsime jahtlaev Amserviga otsad Tallinna Vanasadama Jahtklubist. Reisisihiks oli Pärnu. Sõit oli üsna tempokas ja kohe esimesel ööl saime ka päris tugevat tuult tunda. Järgmise päeva õhtuks otsustasime Kihnu saarele siirduda. Sissesõit Kihnu kujunes päris pingeliseks, kuna Manilaiu poolt tulles on faarvaater kaunis kitsas ja madal. Öö Kihnus veedetud hakkasime suurepärase ilmaga Pärnu poole liikuma. Enne Pärnusse jõudmist otsustasime kõik purjed alla võtta ja loksusime vee jõul õhtuks sadamasse. Seda tegime sellepärast, et ilm oli nii super ja keegi meist ei tahtnud tegelikult kohale jõuda.

Juba neljapäeva õhtul algas Ruhnu regatt. Esimene etapp oli Pärnu Ruhnu, mis möödus üsnagi rahulikult ja lõbusas tujus. Tasuks etapil mitte eriti hea 6. koht. Reedene päev oli vaba ja see tähendas, et saime terve päeva Ruhnu saart avastada. Koht on minu arvates parim ja ilusaim Eestis. Käisime vana kirikut vaatamas, lesta söömas ning otse loomulikult Ruhnu paradiisirannas ujumas.

Laupäeval toimus Eesti Avamerekarika 4. etapp. See oli meie jaoks tähtsaim üritus sel nädalal ning kokkuvõttes saime ka väga hea 2. koha. Tuul oli väga vaikne ning päev oli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt küllaltki väsitav.

Pühapäevane etapp Ruhnust tagasi Pärnu kujunes taaskord ainult taganttuule sõiduks, mis tähendas mulle palju tööd, kuna minu amet jahil on spinnakeri ehk allatuule purje ohjata. Koht taaskord kuues. Juba samal õhtul alustasime tagasireisi Tallinnasse. Tuul meile seekord soodne ei olnud. Hiiumaast möödudes ning Soome lahte jõudes tabas meid korralik tormituul. Lained olid pea 6 meetrised ja tuul otse vastu. Öö oli väga pikk. Kuna enamus reisijatest olid merehaiged või lihtsalt audis tegime teise kaasasõitnud purjetajaga(Karl Vahtra) pooletunniseid vahetusi, et saaks korrakski kajutisse soojenema. Keset ööd juhtus ka üks huvitav seik, kus nähtavasti merehädas rähn meie jahile maandus. Märkasin üle õla vaadates, et tüüp istus rooli peal ja vaatas hirmunult ringi. Kui järgmine veesahmakas üle jahi lõi, tõusis lind lendu ning kihutas otse kajutisse. Õnneks paari minuti pärast leidis rähn tee kajutist välja ja jätkas oma reisi juba kuskil veekohal. Pikk ja üliväsitav tripp seljataga saabusime Teisipäeva hommikuks tagasi Tallinna. See tähendas seda, et olin jahis elanud juba terve nädal ja üks päev. Kujutan ette, et unetunde kogunes selle aja peale umbes 25. Nii intensiivset purjetamisnädalat pole mul veel ette tulnud, et viibin terve nädala põhimõtteliselt vee peal.

Lõpetuseks lisan siia ka video meie võistlusolukorrast, kus ühe otsa purunemise tõttu tuli mees(Priit Berkmann) masti parandustöid tegema saata. Vabandan keelekasutuse eest, aga võistlusolukorras pinge all on see kõik täiesti normaalne:)