Avamere võistlusjahi Grand Soleil 42R ja selle meeskonna lugu.

6.10.10

Neiu näitas iseloomu - Tallinna MV


Nädalavahetusel toimusid Tallinna MV, mis olid Eesti Avamerekarika viimased võistlused ja ühtlasi ka meie selle hooaja viimane võisa. Kõik 6 sõitu sai peetud suhteliselt vaikses ja vägagi keerutavas tuules.
Meeskonnas seekord Raul Loopalu, Priit Berkmann, Kaarel Kruusmägi, Marek Harjak, Magnus Harjak, Karl-Robert Trink, Mihkel Pajula, Juss Ojala ning sõbrad Margus Kangro ja Arvo Tiirma.
Tegime ka meie nüüd lõpuks seda, et lõikasime oma groodi väiksemaks ja tänu sellele muutus me valem ca 90 seki tunnis, see on uskumatu. Terve suve olime me oma valemi pärast ikka ja ikka tappa saanud, olles kogu aeg kas teised ja kolmandad.


Aga nüüd, nagu uus hingamine, Tallinna MV laupäeval 2 sõitu ja 2 võitu, pühapäeval esimese sõidu võit! Samas oli meil aga probleeme elektroonikaga. Nimelt on meil läbi logi (sama mis autodel spidomeeter) ja tänu sellele ei saanud me arvestada infoga mida  muidu nii väga olime harjunud saama ja sõita oli raskem,
eriti just sellistes tingimustes.

Aga nagu esimesest kolmest sõidust näha oli siis kõik veel toimis ja võite tuli ridamisi.
Kuid siis vist läksid meil näpud liiga püsti ja neiu Amserv solvus, kõik!! Käik kinni ja ei liigu, allatuules olime veel eriti aeglased ja mõistus enam peale ei hakkand, et milles viga.

Tulemuseks siis jälle Teine koht, seda juba kolmandat aastat järjest!! Võitis seekord Lady Bird, tublid!
Aga AMSERV näitas meile esimeses kolmes sõidus, et mis ja kes ta on, VÕTJA. Jah just võtja, iseloomuga paat, kes võib kõiki võita, aga samas tahab ta tähelepnu ja hoolitsust. Aga kuna hoolitsusest on viimasel aastal puudu jäänud, siis otsustas ta lõpus enam mitte pingutada. Hoolitsususe all pean silmas investeeringuid varustusse.

Ja nii see hooaeg siis lõppes, jälle teised, Avamerekarikas teised pärast Fortet ja Tallinna MV teised pärast Lady Birdi.

Nüüdseks on meie 2010 hooaeg lõppenud ja oleme  juba vaikselt hakkanud tulevale hooajale mõtlema Et järgmine aasta edukalt esineda on meil vaja paati teha üsna suured investeerinugud, sest on juba peaaegu 2 hooaega läinud ilma suuremate muutusteta ja enamus kuluvosad vajavad juba vahetamist.

Hooaja hindeks paneks rahuldav, oli meie vigasid ja oli ka neid vigasid mida meie mõjutada ei saanud, aga otsene kahju kaasnes neist just meile ja meie tulemustele.

AMSERVi meeskond tänab oma sponsoreid, reedereid ja muidu fänne keda meil praeguseks hetkeks on kogunenud Facebooki fännilehel juba üle 600. Populaarne paat ;)

See kas me ka järgmine aasta stardis oleme saab selgeks loodetavasti juba lähiajal ja hoiame Teid oma plaanidega siis kursis.

Neiu näitas iseloomu - Tallinna MV


Nädalavahetusel toimusid Tallinna MV, mis olid Eesti Avamerekarika viimased võistlused ja ühtlasi ka meie selle hooaja viimane võisa. Kõik 6 sõitu sai peetud suhteliselt vaikses ja vägagi keerutavas tuules.
Meeskonnas seekord Raul Loopalu, Priit Berkmann, Kaarel Kruusmägi, Marek Harjak, Magnus Harjak, Karl-Robert Trink, Mihkel Pajula, Juss Ojala ning sõbrad Margus Kangro ja Arvo Tiirma.
Tegime ka meie nüüd lõpuks seda, et lõikasime oma groodi väiksemaks ja tänu sellele muutus me valem ca 90 seki tunnis, see on uskumatu. Terve suve olime me oma valemi pärast ikka ja ikka tappa saanud, olles kogu aeg kas teised ja kolmandad.


Aga nüüd, nagu uus hingamine, Tallinna MV laupäeval 2 sõitu ja 2 võitu, pühapäeval esimese sõidu võit! Samas oli meil aga probleeme elektroonikaga. Nimelt on meil läbi logi (sama mis autodel spidomeeter) ja tänu sellele ei saanud me arvestada infoga mida  muidu nii väga olime harjunud saama ja sõita oli raskem,
eriti just sellistes tingimustes.

Aga nagu esimesest kolmest sõidust näha oli siis kõik veel toimis ja võite tuli ridamisi.
Kuid siis vist läksid meil näpud liiga püsti ja neiu Amserv solvus, kõik!! Käik kinni ja ei liigu, allatuules olime veel eriti aeglased ja mõistus enam peale ei hakkand, et milles viga.

Tulemuseks siis jälle Teine koht, seda juba kolmandat aastat järjest!! Võitis seekord Lady Bird, tublid!
Aga AMSERV näitas meile esimeses kolmes sõidus, et mis ja kes ta on, VÕTJA. Jah just võtja, iseloomuga paat, kes võib kõiki võita, aga samas tahab ta tähelepnu ja hoolitsust. Aga kuna hoolitsusest on viimasel aastal puudu jäänud, siis otsustas ta lõpus enam mitte pingutada. Hoolitsususe all pean silmas investeeringuid varustusse.

Ja nii see hooaeg siis lõppes, jälle teised, Avamerekarikas teised pärast Fortet ja Tallinna MV teised pärast Lady Birdi.

Nüüdseks on meie 2010 hooaeg lõppenud ja oleme  juba vaikselt hakkanud tulevale hooajale mõtlema Et järgmine aasta edukalt esineda on meil vaja paati teha üsna suured investeerinugud, sest on juba peaaegu 2 hooaega läinud ilma suuremate muutusteta ja enamus kuluvosad vajavad juba vahetamist.

Hooaja hindeks paneks rahuldav, oli meie vigasid ja oli ka neid vigasid mida meie mõjutada ei saanud, aga otsene kahju kaasnes neist just meile ja meie tulemustele.

AMSERVi meeskond tänab oma sponsoreid, reedereid ja muidu fänne keda meil praeguseks hetkeks on kogunenud juba üle 600. Populaarne paat ;)

See kas me ka järgmine aasta stardis oleme saab selgeks loodetavasti juba lähiajal ja hoiame Teid oma plaanidega siis kursis.

Neiu näitas iseloomu!!


Nädalavahetusel toimusid Tallinna MV, mis olid Eesti Avamerekarika viimased võistlused ja ühtlasi ka meie selle hooaja viimane võisa. Kõik 6 sõitu sai peetud suhteliselt vaikses ja vägagi keerutavas tuules.
Meeskonnas seekord Raul Loopalu, Priit Berkmann, Kaarel Kruusmägi, Marek Harjak, Magnus Harjak, Karl-Robert Trink, Mihkel Pajula, Juss Ojala ning sõbrad Margus Kangro ja Arvo Tiirma.
Tegime ka meie nüüd lõpuks seda, et lõikasime oma groodi väiksemaks ja tänu sellele muutus me valem ca 90 seki tunnis, see on uskumatu. Terve suve olime me oma valemi pärast ikka ja ikka tappa saanud, olles kogu aeg kas teised ja kolmandad.


Aga nüüd, nagu uus hingamine, Tallinna MV laupäeval 2 sõitu ja 2 võitu, pühapäeval esimese sõidu võit! Samas oli meil aga probleeme elektroonikaga. Nimelt on meil läbi logi (sama mis autodel spidomeeter) ja tänu sellele ei saanud me arvestada infoga mida  muidu nii väga olime harjunud saama ja sõita oli raskem,
eriti just sellistes tingimustes.

Aga nagu esimesest kolmest sõidust näha oli siis kõik veel toimis ja võite tuli ridamisi.
Kuid siis vist läksid meil näpud liiga püsti ja neiu Amserv solvus, kõik!! Käik kinni ja ei liigu, allatuules olime veel eriti aeglased ja mõistus enam peale ei hakkand, et milles viga.

Tulemuseks siis jälle Teine koht, seda juba kolmandat aastat järjest!! Võitis seekord Lady Bird, tublid!
Aga AMSERV näitas meile esimeses kolmes sõidus, et mis ja kes ta on, VÕTJA. Jah just võtja, iseloomuga paat, kes võib kõiki võita, aga samas tahab ta tähelepnu ja hoolitsust. Aga kuna hoolitsusest on viimasel aastal puudu jäänud, siis otsustas ta lõpus enam mitte pingutada. Hoolitsususe all pean silmas investeeringuid varustusse.

Ja nii see hooaeg siis lõppes, jälle teised, Avamerekarikas teised pärast Fortet ja Tallinna MV teised pärast Lady Birdi.

Nüüdseks on meie 2010 hooaeg lõppenud ja oleme  juba vaikselt hakkanud tulevale hooajale mõtlema Et järgmine aasta edukalt esineda on meil vaja paati teha üsna suured investeerinugud, sest on juba peaaegu 2 hooaega läinud ilma suuremate muutusteta ja enamus kuluvosad vajavad juba vahetamist.

Hooaja hindeks paneks rahuldav, oli meie vigasid ja oli ka neid vigasid mida meie mõjutada ei saanud, aga otsene kahju kaasnes neist just meile ja meie tulemustele.

AMSERVi meeskond tänab oma sponsoreid, reedereid ja muidu fänne keda meil praeguseks hetkeks on kogunenud juba üle 600. Populaarne paat ;)

See kas me ka järgmine aasta stardis oleme saab selgeks loodetavasti juba lähiajal ja hoiame Teid oma plaanidega siis kursis.

23.8.10

Mandatum Life Helsinki-Tallinn Race 2010


START Helsingist reedel kell 18.10, ja Finish Pirital öösel 01.02, rada kokku ca 46 miili. Osalejaid üle 170!!

Tegelikult polnud me veel kuni kolmapäevani kindlad kas me sinna ikka läheme, sest põhimeeskond oli suhteliselt hõivatud ja tuult lubas ka sellist tobedat, et midagi head poleks seal tulnud. Aga nagu eelpool öeldud siis stardis me lõpuks olime.

Sõit ise kulges suhteliselt trammis, alates Helsinki majakast asus Amserv seda juhtima, aga konkurendid tihedalt kannul. Amservile kahjuks aga selline poolkõva sõit ei istu, sest sellistel kurssidel on kõik paadid suhteliselt võrdse käiguga ja meil on raske välja sõita piisav edumaa, et tagada esikoht ka pärast ümberarvutusi.

Tallinna Madala juures tuli aga korra Muuga poole keerata ja spinn läks üles. Arvestades, et meid oli laevas 8 + noor Magnus Harjak, ning sellest 8st olid põhimeeskonna liikmed vaid 5 siis oli kõigile suur üllatus, et manöövrid toimusid perfektselt :)

Spinniga saime kihutada ca 5 miili, kiirus oli vahepeal kuni 12 sõlme. Muuga all olime me veel esimesed, Lady Bird taga umbes 2 minutiga. Sealt tuli nüüd tagasi krüssata Aegna alla ja siis ümber Aegna otse Piritale. Aga siis see juhtus, kusagil kottpimedas sõitis Lady Bird meist mööda, tõenäoliselt võitis ta sellega et hoidis rohkem Aegna alla. Pärast Aegnat oli aga jälle suhteliselt trammikas koju ja Lady Bird jäigi meist ette, sest meil polnud enam kuidagi võimalik oma esikohta tagasi võita.

Ja nii me siis jäimegi kokkuvõttes viiendaks, aga põhjust viriseda pole sest külalismeeskond ei eksinud ja meie paat pole sellistel kurssidel kunagi tulemust teinud.

Kahju oli aga sellest, et meie Soome konkurent "Lexus" starti ei jõudnud. Nimelt olid nad endal neljapäeval kiilu alt ära sõitnud!! Kurb, väga kurb...olen meie paadis seda pidevalt kartnud ja just sellepärast oleme me pidanud kõiki madalike ja karisid senimaani nii väga kartma. Nimelt on meie ja Lexuse kiil disainitud sedasi, et viimased 70cm on seest tühi ja piisab väiksemastgi kõksust, et kogu hooaeg lõppenuks tunnistada. Aga õnneks pole meie navigaator senimaani eksinud ja mõtetuid riske pole me ka võtma läinud.

Nüüd siis on jäänud ainult veel Tallinn MV, mis toimuvad oktoobri alguses ja pärast seda paat jälle talvekorterisse - uskumatu kuidas aeg lendab!

Amservi Sailing Team

18.8.10

Amservi ülitihe purjetamisnädal

Alljärgev on copy-paste Kaarel Kruusmägi blogist http://www.kruusmagi.ee/?p=626

Eelmise nädala esmaspäeval andsime jahtlaev Amserviga otsad Tallinna Vanasadama Jahtklubist. Reisisihiks oli Pärnu. Sõit oli üsna tempokas ja kohe esimesel ööl saime ka päris tugevat tuult tunda. Järgmise päeva õhtuks otsustasime Kihnu saarele siirduda. Sissesõit Kihnu kujunes päris pingeliseks, kuna Manilaiu poolt tulles on faarvaater kaunis kitsas ja madal. Öö Kihnus veedetud hakkasime suurepärase ilmaga Pärnu poole liikuma. Enne Pärnusse jõudmist otsustasime kõik purjed alla võtta ja loksusime vee jõul õhtuks sadamasse. Seda tegime sellepärast, et ilm oli nii super ja keegi meist ei tahtnud tegelikult kohale jõuda.

Juba neljapäeva õhtul algas Ruhnu regatt. Esimene etapp oli Pärnu Ruhnu, mis möödus üsnagi rahulikult ja lõbusas tujus. Tasuks etapil mitte eriti hea 6. koht. Reedene päev oli vaba ja see tähendas, et saime terve päeva Ruhnu saart avastada. Koht on minu arvates parim ja ilusaim Eestis. Käisime vana kirikut vaatamas, lesta söömas ning otse loomulikult Ruhnu paradiisirannas ujumas.

Laupäeval toimus Eesti Avamerekarika 4. etapp. See oli meie jaoks tähtsaim üritus sel nädalal ning kokkuvõttes saime ka väga hea 2. koha. Tuul oli väga vaikne ning päev oli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt küllaltki väsitav.

Pühapäevane etapp Ruhnust tagasi Pärnu kujunes taaskord ainult taganttuule sõiduks, mis tähendas mulle palju tööd, kuna minu amet jahil on spinnakeri ehk allatuule purje ohjata. Koht taaskord kuues. Juba samal õhtul alustasime tagasireisi Tallinnasse. Tuul meile seekord soodne ei olnud. Hiiumaast möödudes ning Soome lahte jõudes tabas meid korralik tormituul. Lained olid pea 6 meetrised ja tuul otse vastu. Öö oli väga pikk. Kuna enamus reisijatest olid merehaiged või lihtsalt audis tegime teise kaasasõitnud purjetajaga(Karl Vahtra) pooletunniseid vahetusi, et saaks korrakski kajutisse soojenema. Keset ööd juhtus ka üks huvitav seik, kus nähtavasti merehädas rähn meie jahile maandus. Märkasin üle õla vaadates, et tüüp istus rooli peal ja vaatas hirmunult ringi. Kui järgmine veesahmakas üle jahi lõi, tõusis lind lendu ning kihutas otse kajutisse. Õnneks paari minuti pärast leidis rähn tee kajutist välja ja jätkas oma reisi juba kuskil veekohal. Pikk ja üliväsitav tripp seljataga saabusime Teisipäeva hommikuks tagasi Tallinna. See tähendas seda, et olin jahis elanud juba terve nädal ja üks päev. Kujutan ette, et unetunde kogunes selle aja peale umbes 25. Nii intensiivset purjetamisnädalat pole mul veel ette tulnud, et viibin terve nädala põhimõtteliselt vee peal.

Lõpetuseks lisan siia ka video meie võistlusolukorrast, kus ühe otsa purunemise tõttu tuli mees(Priit Berkmann) masti parandustöid tegema saata. Vabandan keelekasutuse eest, aga võistlusolukorras pinge all on see kõik täiesti normaalne:)

29.7.10

X KJK DELFI kolmapäevaregatt


Eile sai AMSERVi Team sõitta ühe toreda kolmapäevaku. Tihti me neil see aasta ei ole osalenud, kuna jaht ise asub vanasadamas ja töö vajab ka kõigil tegemist.

Aga eile oli meid tervenisti 11 ja rõõmu oli ka rohkem.

Tuul oli alguses suhteliselt tugev ja pagiline kuni 20 knotsi, pärast aga vaibus ja kukkus lõpuks 5 knotsile.
Kuni viimase otsani olime Charismaga koguaeg koos, aga siis läksid meie teed lahku ja meie oma toitis paremini, finisis olime neist ligi 3 minutiga ees. Charisma on Peter Saraskini juhtimisel nüüd väga hästi sõitma saadud, kahjuks on neil aga valem suhtelislt karm.Samuti on Merion väga teravaks läinud, vanasti olid nad vaiksetuulega aeglasemad, nüüd aga püsivad väga ilusti. Tubli tegemine!!

Meil aga tuli siis selle aasta esimeselt kolmapäevakult ka esimene koht, rõõmustada pole aga põhjust, sest nelja konkurenti polnud. Xid on teel tiitlivõistlustele ja "Lady Bird" oli samuti puudu.

9nda õhtul hakkab jaht Kaarel Kruusmägi juhtimisel sõitma Tallinnast taas Pärnu poole kus meid ootab ees Ruhnu regatt. Ruhnu on avamerekarika kolmas ja eelviimane etapp, seal tuleb meil Fortega kindlasti palju madistada.

20.7.10

Tunne jahte: Forte




Forte, EST 475, X-41, kapten Jaak Jõgi

Forte on üks kõvemaid jahte siinkandis. Meeskonnal on summaarne purjetamiskogemus kokku 239 aastat, ulatudes 3 aastast 47 aastani ja keskmisena siis 23,9 aastat.

Meeskonnas sõidavad muuhulgas:  
  • Jaak Jõgi (kapten)
  • Andres Haavel
  • Indrek Lepp
  • Margus Malv
  • Marko Nüüd
  • Tammo Otsasoo
  • Indrek Rajangu
  • Ando Raud
  • Jan Raudsepp
  • Priit Rebane
  • Veiko Sepp
  • Toomas Susi
  • Kalev Vapper


18.7.10

Muhu Väina regati kokkuvõte

Lõppjärjestus, TOP-5

  1. Forte, Jaak Jõgi 
  2. Techninicol, Priit Koit 
  3. Ananda , Andrejs Buls
  4. Amserv, Juss Ojala 
  5. Premium, Priit Tammemägi 

Varem kirjutasin, et olime Eesti Meistrivõistlustel kolmandad, üldarvestuses neljandad. Nüüd selgus et varasematel aastatel on võistlusjuhendis märge, et EMV arvestusse lähevad vaid Eesti paatkonnad, sel aastal seda märkust polnud ning seega anti pronksmedal Läti paadile.

Tegelikult oli aga enne viimast etappi segadust ja põnevust palju. Juba 3 päeva tagasi oli juhtunud kahetsusväärne korraldajate aps, kus lihtviisiliselt oli üks märk kirjas küll juhedis, kud meres seda polnud. Forte ja Amserv võtsid kohusetundlikult koordinaatide järgi virtuaalse märgi. Premium, nähes märgi puudumist, lõikas vägevalt alla ja võitis sellega oluliselt. Veidi lõikas ka Tehnonicol, siiski mitte olulisel määral. Märk sai maha pandud ca 5 minutit pärast seda kui meie olime need koordinaadid läbinud, aga kõik tagantpoolt tulevad jahid kinnitavad pea ühestsuust, et märk oli ca 400m allpool kui antud koordinaadid, mis tekitas samuti suurt arusaamatust ka tagapool.



Lisatud on ka 2 väljavõtet trackist, esimesel on hetk pärast seda kui me pautisime ära märgile, sellel hetkel jäi meil veel märgist puudu ca 30 kraadi kõrgust ja minna oli ca 20 miili, aga nagu trackistgi näha oleme me kõige ülemised ja olukord on väga hea. Sest just selle märgi asukoha järgi otsustasime millal pautida.
Teisel pildil on näha mis olukord oli märgis. Selleks hetkeks oli tuul aga tublisti keeranud ja genuad oli vahetatud spinnide vastu, allpoolt tulijatel oli tublisti tegemist, et märki välja pressida, isegi meil kes me tulime natuke kõrgemalt alla. Kui meie olime Fortest maas ca 6 minutit (seda saab kontrollida samuti trackerilt, et mis kell oli kes ja kus), siis antud olukorras võitis Premium selle lõikamisega tublisti, sest tal polnud vaja enam ülespoole pressida, vaid vajutas käigu peale alla. Selge see, et ka meiegi oleks sama teinud, kui poleks pidanud vajalikuks neid koordinaate läbida. Oleks me kohe alla keerand oleks me võitnud kuni ca 2 minutit ja oleks saanud otse finisisse kihutada. Läbitud maa oleks tublisti lühem olnud ja finishi poole oleks saanud terve viimased 10 miili hoopis kiiremal kursil sõitta, sest tuul keeras lõpuks veel rohkem taha ja meid oleks see tublisti tõstnud.

Vastavalt kehtivale võistlusreeglistikule esitasime protesti nõudmisega olukord heastada, mida ka protestikomitee tegi. Huvitaval kombel, kas liigsest survest mõne konkurendi poolt või muust, otsustasid kohtunikud aga järgmisel päeval selle otsuse tühistada. Ühesõnaga olime olukorras, kus oma kohusetunde tõttu ja korraldajate hooletuse tõttu lihtsalt olime kaotamas medalit.

Laupäeva hommikul aga selgusid uued faktid mille alusel me nõudsime selle protesti uut läbivaatust, aga protestikogu esimees ei pidanud neid piisavaks. Kahjuks ei saa siin kirjutada enamat sellest juhtumist, sest kindel plaan on esitada apellatsioon. Pidime tegelikult juba laupäeva hommikul kõik dokumendid protestikomiteest kätta saama, aga siis selgus tõsiasi, et nad ei saa neid väljastada. Miks, selle jätan siinkohal ütlemata....

foto: Malle Kosk

Igatahes võitlesime edasi. Virtsu-Dirhami oli hea purjetuulega sõit, kus rakendust leidsid nii genoa, jib-top kui erinevad spinnakerid. Hiiumaa ranniku lähedal, keset pool-tihttuule distantsi rebenes suure pauguga genoa vall, mis sai kiiresti asendatud spinnakeri valliga. Kaotasime võib-olla paar minutit. Sõidu teine pool aga kulges taas tõusvas tempos, lähenesime kahe minuti võrra ees sõitnud Fortele ja Technonicolile. Jõudsalt kasvatasime edumaad Premiumi eest. Lõpetasime kolmandana, 1 minut ja 15 sekundit peale võitjat Technonicoli. Pettumus oli suur, kui lõpuprotokollis avastasime tänu tasandusarvutustele ennast kaheksandalt (!!!) positsioonilt. Nii kehvad punktid paiskasid meid neljandale kohale. Kolmanda koha hõivas varem puuduvat märki ära kasutanud  Premium.

Otsustav viimane sõit. Puhus paras 6-7 sõlmene tuul, rada oli Dirhami ees ühe ülemise märgiga. Meie peamiseks konkurendiks oligi Premium. Juba enne starti algas vaatemänguline match-race Forte ja Technonicoli vahel, üritades saada paremat stardipositsiooni. Meie start oli suhteliselt kesine suure sagimise tõttu stardikoridoris, kuid vaatamata sellele õnnestus teha sisse vahe Premiumiga, kes meid jälitama asus. Tekkisid 2 võitluspaari, kes kordamööda pautides oma positsioone asusid kaitsma. Seda kasutas ära Lätlaste Ananda, (Bering/Lexus) kes pautidele kiirust ja aega kulutamata väga efektiivselt üles märki esimesena kohale purjetas. Märgis olime füüsiliselt neljandad, Ananda, Technonicoli ja Forte järgi, edestades Premiumit. Finishi poole tulles otsustas meie taga purjetav Premium valida kummalise taktika ja sõitis vasakul halsil kaugele eemale, meie neljakesi koos liidritega sõitsime aga paremal halsil. Premium sealt nurgast aga omakorda hävis, ei saagi aru mida nad sealt otsisid, neil oleks vaja olnud ainult meie kiiluvees püsida, et meid võita. Muus osas muutusi ei toimunud. Viimase etapi lõpetas esimesena lätikeelse ovatsiooni saatel Ananda, kellele järgnesid Technonicol ja Forte.

Kokkuvõtteks ütleksin, et võistlust võetakse tõsiselt. Meid vedas seekord alt ettevalmistus purjede ja tasanduspalli optimeerimise osas. Mehed sõitsid hästi, moraal oli kõrge ning halbu vigu ei tehtud. Paari väikese muudatusega purjestuses oleksime võidelnud vast hõbemedali pärast, aga eks me seda veel pea tõestama...
Meil on tehtud ka teine mõõdukiri eelmise aasta groodile, selle mõõdukirja alusel oleks me võinud olla igas tunnis Offshore sõitudel 21 seki aeglasemad, mis oleks andnud meile tublisti paremad kohad just viimasel kolmel etapil. Aga kõik need on oleksid ja poleksid, kindel on aga see, et võtame nüüd ka selle valemi käsile ja hakkame oma purjeid selle järgi optimeerima.

Kurb on see, et Watergate ja Muhu Vain olid see aasta meie esimesed võistlused ja need vead tulid alles nüüd välja, seega me ei saanud enam midagi teha, et asja parandada.

Forte aga jäi meile see aasta igaljuhul püüdmatuks. Nad tegid väga häid sõite ja olid pea alati esimesena finisis, Technonicole sai aegajalt hambaid näidata, aga sealt puudusi osad põhiliikmed, et ehk just see tõttu hävisid nad meile esimestel etappidel, sest regati teises pooles edastasid nad meid koguaeg.
Kätte on jõudnud aeg kus tuleb meie paadi võimed tõsiselt ülevaadata ja asuda olukorda karmimalt analüüsima, sest nagu selle aasta väina tulemustest näha olime me alati parimatest X-41idest aeglasemad.

Kohtumiseni järgmistel võistlustel!

17.7.10

Esialgsed andmed: Eesti meistrivõistlused avamerepujetamises 2010

Amserv'i ja Forte jõukatsumine
foto: Saarte Hääl

Esialgne lõppjärjestus, Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises, TOP-5:

  1. Forte, Jaak Jõgi
  2. Techninicol, Priit Koit
  3. Amserv, Juss Ojala
  4. Premium, Priit Tammemägi
  5. Lady Bird, Karl-Hannes Tagu
Olge lainel, homme avaldame loo kolmest viimasest etapist. Sealhulgas ka segadustest ja pingest seoses korraldajate ja kohtunike tööga.

Parandus: loe siit 

15.7.10

Tunne jahte: Lady Bird

foto: Malle Kosk


foto: Malle Kosk

Lady Bird, EST 299; Akton 395; kapten Karl-Hannes Tagu 

Forte kindlal juhtpositsioonil, Amserv võitleb medali pärast


Viimasel sõidul Roomassaarest Virtsu finisheerisime neljandana. Esimesed viis jahti lõpetasid selle 15-tunnise sõidu taas napi 10 minuti sees. Pall mängis olulist rolli, mis kukutas meid neljanda etapi tulemustes kuuendaks ja üldkokkuvõttes neljandaks. Kolmanda koha hõivas Premium, juhtides vaid ühe punktiga. 

Forte on tugev ja stabiilne, neile juba teine etapivõit.

Tunne jahte: Premium

Premium, X-41 OD; EST 499; Kapten Priit Tammemägi

14.7.10

Tunne jahte: Technonicol





Tehnonicol, X-41 OD, EST 615; Kapten Priit Koit

Technonicol on suhteliselt uus projeks, asutatud 2009 aastal. Jahiga sõidab Eesti ja Vene purjetatest kokku pandud Est-Rus Sailing Team:
  • Mati Sepp (kapten)
  • Raul Grigorjev
  • Karl Kolk
  • Riho Talumaa
  • Marko Manni
  • Raido Rebane
  • Ago Rebane
  • Arvi Kink 
  • Meelis Sinilo
  • Vladimir Nikitin
  • Arkady Sverdlov
  • Sergei Kolesnikov
  • Igor Rõbakov



Nõrk tuul - kahe esimese etapi märksõna



Muhu Väina I etapp, foto: Ester Vaitmaa, Delfi


Kui me kuulsime, et esimese päeva etapp on vaid 8 meremiili, kehitasid kõik imestusest õlgu. Tavaliselt läbitakse Muhu Väinas ühe päevaga ikka 60-90 meremiili -- nüüd vaid 8!!! Rada oli maha pandud Pärnu lahes, võtta tuli vaid 1 ülemine märk, mis siis 4 miili kaugusel stardijoonest.

Etterutates võib öelda, et seda esimese päeva ülilühikest võistlust läbisime ligi 3 tundi ning enamus võistlejaid ei mahtunud kontrollaja piiresse ning said disklaffi. Tuul mängis olulist osa - seda lihtsalt polnud piisavalt ning lõpuks pea-aegu üldse. Kui ikka suurima spinnakeriga on kiirus 2 sõlme ringis, siis pole see just kihutamine...

Juba esimesel päeval selgus kuum rühm, kes Muhu Väina ja Avamerepujetamise EMV medalit taga ajavad. Forte oli tuntult tugev oma ca 230-aastase summaarse purjetuskogemusega, meie kannul ja uus, kuuldavasti päris korraliku eelarvega Technonicol (X41, vana Bering'i/Lexuse tiim)meie kannul. Kontrollaja sisse mahtusid veel Ananda (varem Bering ja Lexus), Premium ja Katariina II.

Seega peale esimest päeva II koht. Hea algus!

Teise päev alguses tekkisid juba suured küsimused seoses tuulega. Vaja oli sõita ca 70 miili, ümber Kihnu saare Orissaarde. Pärnust välja sõites oli aga kohe paarisõlmene tuul vastu. Krüss Kihnu saareni võttis pea terve päeva. Peale Kihnut oli siiski spinnakerikurss ja ka tuul tõuses. Finišiaeg oli võitjal Fortel siiski üks tund üle ööpäeva. Meie kümme minutit hiljem, Technonicol veerand tundi peale meid. Superüllatajaks siiski tuli Katariina II, keda poleks osanud kartagi, sest ligi tunni ja ca 7-8 miili jäänuna, polnud teda lihtsalt nähagi. Ümberarvestatud ajas aga läksid nad plaksti Fortest 40 sekundit ette!!!

Peale II etappi oleme II positsioonil, 5 punktiga, juhib Forte, kellel 3 punkti.

12.7.10

Muhu Väina Regatt 2010 algab täna


Amserv stardib täna kell 14.00 Muhu Väina Regatile, mis lõppeb laupäeval. Eesmägiks on medal. Muhu Väina regatt on samal ajal ka Eesti Meistrivõistlused ORC klasside avamerepurjetamises ning samuti avarepurjetamise karika osasõit. Seega meie jaoks väga oluline sündmus.

Distantsi kuuluvad sel aastal järgmised sõidud:


Esmaspäev - sõit Pärnu lahel, algusega kell 14.00
Teisipäev - Pärnu-Roomassaare
Kolmapäev - Sõit Roomassaare all
Neljapäev - Roomassaare-Virtsu
Reede - Virtsu-Dirhami
Laupäev - sõit Dirhami ees

Soovime jõudu ka kõigile kaasvõistlejatele. Fännid saavad võistluse kulgu jälgida meie Facebooki fännilehe kaudu.

10.7.10

Watergate 2010


Enne Watergate 2010 starti
Vasakult: Mihkel Pajula, Juss Ojala (kapten), Jaak Ennuste, Raul Loopalu,
sõber Rasmus, Kaarel Kruusimägi, sõber Eero ja Maarek Harjak
(Foto: Sugar Team)


Watergate 2010 oli mitmes mõttes märgiline sõit. Esiteks oli see üle mitme aasta taas mööda klassikalist täispikka rada. Kaks aastat, tagasi, kui selle võitsime, oli finish Roomassaares, Saaremaal. Aasta tagasi, kui stardipäeval puhus 25 m/s, tehti sõit lühendatud rajal. Sel aastal siis täisring Pärnu - Ruhnu - Roomassaare - Paatsalu (Virtsu lähedal) - Kihnu ja tagasi Pärnu.
Teiseks oli sel aastal uuendulikult kõigis jahtides GPS jälgimisseade, sponsoreeritud LHV poolt. See võimaldas kaldal olevatel pealtvaatajatel, fännidel ja pereliikmetel võistluse kulgemisel reaalajas silm peal hoida. Pärnu uuendatud jahtklubis oli selle jaoks lausa suur ekraan üles riputatud, mis oli kaunis populaarne. Etterutates võib öelda, et Hiiumaal, Rannapaargus elati meie tiimile öösel kaasa. Väga super uuendus ning ootame sellist asja ka tulevikus! Kahjuks ütlesid umbes viie jahi jälgimisseadmed üles, kaasa-arvatud meil, seega jäime ekraanidel kuhugi Ruhnu ja Saaremaa vahele toppama.
Kolmandaks oli imeilus purjetamisilm. Tuul ei plekkinud kordagi päris maha.
Ja neljandaks - rada oli nii tehtud, et kiiremad ja aeglasemad alused nägid ükseist vahepeal. Ka selline väike asi teeb sõidu huvitavamaks.

Amservi läbitud tee Watergatel

Enne Ruhnule suuna võtmist tuli teha Pärnu lahel väike "vorst", mis lisas suurtemate jahtide teepikkusele ca 15 miili. Nii minek esimesse märki, kui tulek sealt toimusid spinnakeridega. Stard tegi hästi Forte ning saigi kohe alguses sisse väikese edumaa.

Teises märgis, meist eespool Forte

Peale seda võtsimegi suuna Ruhnule. Kerges tihttuules asusime oma positsiooni parandama ning kolmandas märgis olime juba Fortest ees. Tegelikult oligi Ruhnusse sõit pidevalt ühel halsil, soodimeestel ja trimmeritel kaelad haiged ühele poole vaatamisest. Päikeseloojanguks jõudsimegi Ringsu traaversisse (Ruhnu sadam), olime oma eduseisu hoidnud.

Teel Ruhnu, õhtul oli veel soe ja päikseline. Punase spinnakeriga on Lady Bird
Tagantpoolt:  Juss Ojala, Raul Loopalu ja Rasmus

Ruhnu - Veiserahu (saaremaa, Sõrve Sääre all) oli puhas vastutuule ots, ligi 30 miili. Laine oli tõusnud, päike oli loojunud, temperatuur langenud. Meeskonnal olid tormikad seljas ja kallutasid reelingutes, et krüssus kiirust hoida. Ruhunst mööda sõites jätkasimegi samal halsil, niikaua kui Kolka neeme tuled paistma hakkasid. Telefonilevi lülitus ümber Läti võrku. Forte oli tihedalt meie kannul, vahepeal pidasime maha väikese match-race. Kui 4-5 tundi hiljem Sõrve sääre juurde jõudsime olime veel napilt ees. Tuleb au anda meeskonnale -- keegi ei maganud silmatäitki, kõik tegid tööd. Päikesetõusu ajal Roomassaare ees aga libises Forte meist mööda ning peale 18 tundi sõitu olime ikka veel päris koos.

Päikesetõus Roomassaare lähedal, meist eespool Forte oma suure ja ilusa spinnakeriga

Järgnes pikk ja päikseline spinnakeriots, Paatsalu poini. Siin sai ka meeskond veidi puhata. Sõitu muutsid meeleolukamaks mõned spinnakeri-halsid. Tuul oli püsinud pea muutumatuna, aga taas kogesime ilmingut "väinatuul", kus Suure Väina lõunaosas tuul äkitselt muutus ning kibekähku tuli spinnaker genoa vastu vahetada.


Paatsalu märgis, oleme teised

Nüüd ootas eest pikk külgtuulekurss Kihnuni, kus Forte pressis spinnakeriga, meie aga jib-top eespurjega. Vaatamata väga teravale tuulenurgale hoidis Forte ikka spinnakeri üleval, kuigi tuul surus neid mandrile lähemale, lay-line'st allapoole. Meie oma jib-top purjega hoidsime õiget kõrgust. Forte vahetas spinnakeri genoa vastu ja  tõusis õigele kõrgusele tagasi, ikkagi meie ette. 

Lady Bird oli ca paar miili tagapool ja neis me mingit ohtu ei näinud. Avameresõidu tasandusarvestus erineb rajasõidu omast, keskendusime oma sõidule ja ei pidanud tähtsaks sel hetkel enda jaoks tasandusi välja arvutada.

Tagasitee Pärnusse oli päris hea spinnakeridega kihutamine keskmiselt 9-10 sõlmese kiirusega. Tuulenurk oli terav, spinnakeripoom oli vastu vöörstaaki ja spinnakeri trimmeritel ja tüürimehel pidevalt tegemist palju. Korraks juba tundus, et Forte vajub jälle liiga alla ära ja meil on šanss, aga tegelikkuses hoidsid nad oma edumaad, pigem isegi suurendasid minutikese. 

Pärnu Jahisadama ees finišis olime füüsiliselt teised. 2-3 minutit peale Fortet. Pagana väike vahe ikka üle 200 miilise sõidu kohta! 

Peale ümberarvutusi selgus aga huvitav fakt, et edestasime Lady Birdi vaid sekunditega! Nad olid meist nii palju jäänud, et ei oleks osanud seda karta, küll aga loeb iga pisike paranduskoefitsient nii pika sõidu puhul väga palju.

TOP-3 esimeses grupis
1. Forte, kapten Jaak Jõgi
2. Amserv, kapten Juss Ojala
3. Lady Bird, kapten Karl-Hannes Tagu


Ülejäänud tulemused: link

Watergate meeskonda kuulusid:


  • Raul Loopalu
  • Mihkel Pajula
  • Marek Harjak
  • Kaarel Kruusmägi
  • Juss Ojala (kapten)
  • Jaak Ennuste
  • sõbrad Eero ja Rasmus

7.7.10

Homme kell 14.00 stardime Watergate regatile


Amserv sõidab rada Alfa, pikkusega 212 meremiili. Maarottidele teadmiseks, et see on umbes 380 km.


Egon Elstein, Pärnu Jahtklubi kommodoor:

Watergate´i regatt on Pärnu Jahtklubi hooaja suurimaks purjetamispeoks, kuhu on alati oodatud palju külalisi  nii Eestist kui lähinaabrite jahtklubidest. 1998. aastal ellu kutsutud Eesti pikimat kestuspurjetamise võistlust võib julgesti nimetada iga avamerepurjetaja küpsuseksamiks. Loodan, et meie klubi suvine tippüritus Watergate´i regatt pakub ka sel aastal teile palju meeldivaid sportlikke elamusi.

1.7.10

Kolmapäevak


Eile tegime uue grootpurjega esimese trenni. Kuna puri polnud veel mõõdetud, ei saanud me osaleda VII KJK DELFI Kolmapäevaregati ametlikus võistluses. Kooskõlastades Kolmapäevaregati korraldajatega, sõitsime selle siiski läbi trenni mõttes. Ilm oli superilus ja soe, eriti tihti ei saagi õhtul kell 8 Tallinna lahel lühikestes purjetamisriietes sõita.


DELFI foto

Tuul oli vaikne, vaheldudes tuulevaikusega, mis trassi läbimisel andis mitu korda uue stardi. Võib öelda, et alus liigub päris ilusasti ning vaatamata vähesele trennile sel aastal, õnnestusid ka manöövrid. Charisma, Forte, Merioni ja Amservi vahel käis päris peenike, meie puhul mitteametlik, võistlus, millest peale plekki uue tuule leidnud Forte lõpuks selge võitjana välja tuli.


DELFI foto

Neljapäeval 8.07 oleme Watergate stardis. Enne seda aga on vaja teha ära mõõtmised, lõpetada põhja-tööd, täppishäälestada B&G. Katsetame ka uut B&G navigatsioonitarkvara Deckman V9 niiet tegemist on.

13.6.10

Volvo Suursaari Offshore Race 2010 kokkuvõte

Jah, Amserv seeekord liiga ohtlike ilmaolude tõttu ei startinud. Aga kokkuvõtte teeme sellegi poolest

Tegu oli ajaloo "tuuliseima" Suursaariga. Stardilistis oli 139 alust, neist sõitma läks 113 ja lõpetas vaid 18. Seega võttis Amserv vastu keerulise kuid õige otsuse. Ligi 100 kaptenit olid vähem kogenud, võib sellest matemaatikast tõdeda. Peamised katkestamise põhjused olid purjede rebenemised, tõsine merehaigus ja katkestus ettevaatusabinõuna. Katkestajate hulgas oli alul head kiirust näidanud Premium, nende sõit lõppes tagasiteel kuskil Kotka Väravate ja Gråskärsbådan'i vahel.


Sõidu kiireim jaht oli trimaraan "Trou Noir" (Pulsar 30) kapteniks Jukka Jousjärvi ja meeskonnas Teemu Miettinen ja Kamu Stråhlmann, kokku siis 3 inimest. Nende kommentaar oli, et tuule kiirus näidikutel oli max 45 sõlme (22m/s), purunesid muuseas groot ja foka, lained olid "ridaelamu suurused".

Eesti lippu hoidis kõrgel Charisma (Archambault A40 RC), kapteniks Ergo Kosk, kes oli teiseks kiireim jaht. Hulljulge esinemine!

12.6.10

Amserv ja Lexus ei startinud Volvo Suursaari Offshore Race'l

Me ei startinud Volvo Suursaari Offshore Race'l. Liiga kõva tuult on lubatud ja otsustasime hoida varustust. Stardis oli tuul 10 m/s, võistluseks lubati 13-15. Täna me ei saa lubada riske, kus lõhume 100 000 krooniseid groote või spinnakere.
Sama otsuse võttis vastu ka Lexus.
Liidriks on hetkel trimaraan Trou Noir, kes on juba tagasiteel. Teisel kohal Eesti jaht Charisma, kes oli esimene IRC klassis Kotka juures. Märgime ka ära Premiumi, kes on ORC-1 klassis esimene Kotka ees.

10.6.10

Volvo Suursaari Offshore Race 2010


AMSERV teeb homme 21.00 oma hooaja esimese stardi, algab Espoost Volvo Suursaari Offshore Race. Lubab väga tugevat tuult ja palju vihma, saab väga märg ja külm olema...

Loe ja jälgi ametlikult kodulehelt

8.6.10

Old City Marina

Nagu eelmises postituses juttu oli, toimus Amserv Sailing Teami avaüritus Old City Marinas, teise nimega Vanasadama Jahisadamas. Minu hinnangul on tegu ühe väga maitseka jahtklubiga, ehk otsustage ise.