Enne Watergate 2010 starti
Vasakult: Mihkel Pajula, Juss Ojala (kapten), Jaak Ennuste, Raul Loopalu,
sõber Rasmus, Kaarel Kruusimägi, sõber Eero ja Maarek Harjak
(Foto: Sugar Team)
Watergate 2010 oli mitmes mõttes märgiline sõit.
Esiteks oli see üle mitme aasta taas mööda klassikalist täispikka rada. Kaks aastat, tagasi, kui selle võitsime, oli finish Roomassaares, Saaremaal. Aasta tagasi, kui stardipäeval puhus 25 m/s, tehti sõit lühendatud rajal. Sel aastal siis täisring Pärnu - Ruhnu - Roomassaare - Paatsalu (Virtsu lähedal) - Kihnu ja tagasi Pärnu.
Teiseks oli sel aastal uuendulikult kõigis jahtides GPS jälgimisseade, sponsoreeritud LHV poolt. See võimaldas kaldal olevatel pealtvaatajatel, fännidel ja pereliikmetel võistluse kulgemisel reaalajas silm peal hoida. Pärnu uuendatud jahtklubis oli selle jaoks lausa suur ekraan üles riputatud, mis oli kaunis populaarne. Etterutates võib öelda, et Hiiumaal, Rannapaargus elati meie tiimile öösel kaasa. Väga super uuendus ning ootame sellist asja ka tulevikus! Kahjuks ütlesid umbes viie jahi jälgimisseadmed üles, kaasa-arvatud meil, seega jäime ekraanidel kuhugi Ruhnu ja Saaremaa vahele toppama.
Kolmandaks oli imeilus purjetamisilm. Tuul ei plekkinud kordagi päris maha.
Ja
neljandaks - rada oli nii tehtud, et kiiremad ja aeglasemad alused nägid ükseist vahepeal. Ka selline väike asi teeb sõidu huvitavamaks.
Amservi läbitud tee Watergatel
Enne Ruhnule suuna võtmist tuli teha Pärnu lahel väike "vorst", mis lisas suurtemate jahtide teepikkusele ca 15 miili. Nii minek esimesse märki, kui tulek sealt toimusid spinnakeridega. Stard tegi hästi Forte ning saigi kohe alguses sisse väikese edumaa.
Teises märgis, meist eespool Forte
Peale seda võtsimegi suuna Ruhnule. Kerges tihttuules asusime oma positsiooni parandama ning kolmandas märgis olime juba Fortest ees. Tegelikult oligi Ruhnusse sõit pidevalt ühel halsil, soodimeestel ja trimmeritel kaelad haiged ühele poole vaatamisest. Päikeseloojanguks jõudsimegi Ringsu traaversisse (Ruhnu sadam), olime oma eduseisu hoidnud.
Teel Ruhnu, õhtul oli veel soe ja päikseline. Punase spinnakeriga on Lady Bird
Tagantpoolt: Juss Ojala, Raul Loopalu ja Rasmus
Ruhnu - Veiserahu (saaremaa, Sõrve Sääre all) oli puhas vastutuule ots, ligi 30 miili. Laine oli tõusnud, päike oli loojunud, temperatuur langenud. Meeskonnal olid tormikad seljas ja kallutasid reelingutes, et krüssus kiirust hoida. Ruhunst mööda sõites jätkasimegi samal halsil, niikaua kui Kolka neeme tuled paistma hakkasid. Telefonilevi lülitus ümber Läti võrku. Forte oli tihedalt meie kannul, vahepeal pidasime maha väikese match-race. Kui 4-5 tundi hiljem Sõrve sääre juurde jõudsime olime veel napilt ees. Tuleb au anda meeskonnale -- keegi ei maganud silmatäitki, kõik tegid tööd. Päikesetõusu ajal Roomassaare ees aga libises Forte meist mööda ning peale 18 tundi sõitu olime ikka veel päris koos.
Päikesetõus Roomassaare lähedal, meist eespool Forte oma suure ja ilusa spinnakeriga
Järgnes pikk ja päikseline spinnakeriots, Paatsalu poini. Siin sai ka meeskond veidi puhata. Sõitu muutsid meeleolukamaks mõned spinnakeri-halsid. Tuul oli püsinud pea muutumatuna, aga taas kogesime ilmingut "väinatuul", kus Suure Väina lõunaosas tuul äkitselt muutus ning kibekähku tuli spinnaker genoa vastu vahetada.
Paatsalu märgis, oleme teised
Nüüd ootas eest pikk külgtuulekurss Kihnuni, kus Forte pressis spinnakeriga, meie aga jib-top eespurjega. Vaatamata väga teravale tuulenurgale hoidis Forte ikka spinnakeri üleval, kuigi tuul surus neid mandrile lähemale, lay-line'st allapoole. Meie oma jib-top purjega hoidsime õiget kõrgust. Forte vahetas spinnakeri genoa vastu ja tõusis õigele kõrgusele tagasi, ikkagi meie ette.
Lady Bird oli ca paar miili tagapool ja neis me mingit ohtu ei näinud. Avameresõidu tasandusarvestus erineb rajasõidu omast, keskendusime oma sõidule ja ei pidanud tähtsaks sel hetkel enda jaoks tasandusi välja arvutada.
Tagasitee Pärnusse oli päris hea spinnakeridega kihutamine keskmiselt 9-10 sõlmese kiirusega. Tuulenurk oli terav, spinnakeripoom oli vastu vöörstaaki ja spinnakeri trimmeritel ja tüürimehel pidevalt tegemist palju. Korraks juba tundus, et Forte vajub jälle liiga alla ära ja meil on šanss, aga tegelikkuses hoidsid nad oma edumaad, pigem isegi suurendasid minutikese.
Pärnu Jahisadama ees finišis olime füüsiliselt teised. 2-3 minutit peale Fortet. Pagana väike vahe ikka üle 200 miilise sõidu kohta!
Peale ümberarvutusi selgus aga huvitav fakt, et edestasime Lady Birdi vaid sekunditega! Nad olid meist nii palju jäänud, et ei oleks osanud seda karta, küll aga loeb iga pisike paranduskoefitsient nii pika sõidu puhul väga palju.
TOP-3 esimeses grupis
1. Forte, kapten Jaak Jõgi
2. Amserv, kapten Juss Ojala
3. Lady Bird, kapten Karl-Hannes Tagu
Ülejäänud tulemused:
link
Watergate meeskonda kuulusid:
- Raul Loopalu
- Mihkel Pajula
- Marek Harjak
- Kaarel Kruusmägi
- Juss Ojala (kapten)
- Jaak Ennuste
- sõbrad Eero ja Rasmus
Postitused
