BOW 2009, Egoni kokkuvõte

Seekord kirjutas Jussi palvel regati kokkuvõõtte Egon.

Pühapäeval

26. juulil kella poole nelja ajal pärastlõunal andsime Lehtmast otsad ja mõnusas külgtuules sõit Hanko poole sai alata. Peale väikest rummi ja 6 tundi sõitu olime kohal, kus ootas meid ees rõõmsas meeleolus Ladybirdi meeskond. Leidsime koha nende ja Soome Lexuse juures ning siirdusime sauna.

Esmaspäev

Kell 18 oli esimene sõit – pikk avamere etapp, 125 miili. Esimene ots oli leeots Osmussaare juurde, 35 miili. Puhus lääne tuul u 15 sõlme ja tuulenurk oli 100 kandis. Sõitsime jibtopiga, Soome Lexus code zeroga, Ladybird reacheriga ja Forte ning Premium üritasid punnida spinnakeridega. Hoidsime teist kohta, kahjuks libisesid soomlased vaikselt eest. Umbes poolel teel panime S5 üles ning spinnakeriga sõitsimegi lõpuni, päris piiri peal. Enne päikese loojangut olime märgis, kus Lexus 15 minutit ees, meie kohe Ladybirdi kannul kolmandad. Forte ja Premium kuskil 5 minutit maas.

Järgnes 40 miiline krüss Glotovi madala peale, mis asub Tahkuna otsas Hiiumaa juures. Teadsime, et kella 4ks hommikul keerab tuul lõunasse, seega hoidsime kalda poole (kus arvasime ka rohkem tuult olevat), kuid siiski suht keskele. Kella 3 paiku hakkaski tuul keerama, niiet taktikaliselt arvasime, et tegime supertöö. Paraku siiski nö nurgaka teinud Lexus ja Forte, kes lõpu pidid lausa spinnakeridega alla sõitma, olid kalda all nii palju rohkem tuult saanud, et nad ujusid sealt välja vaatamata sellele, et pidid katma palju pikema distantsi. Päikse tõusu ajal märgis oli seis selline: 1. Lexus, 2. Audi +20 minutit, 3. Forte +23, 4-5. Ladybird ja Premium kaotust esimesele kuskil 40 min.

Spinniots tagasi Soome kulges vaikses tuules, kus Forte suutis meist mööduda. Midagi muud väga huvitavat ei juhtunud – sai isegi magada! Finishis olime peale 18 tundi. Lexus esimene, Forte 22 min hiljem, meie 5 minutit peale Fortet. Ümberarvestatuna – 1. Lexus, 2. Audi, 3. Forte.

Kolmapäev.

1 rajasõit

Kehv start, jäime liialt üles kaatri taha, kus Ladybird pani meid nö karpi, seega startisime Lady ahtris ilma kiiruseta ja segatud tuules. Enne ülemist märki purunes grootfall, gaas põhja ja kaldale. Järgnes tunnike naaberjahi mastis ning u 5ndal katsel suutsime siiki otsa läbi masti saada. Gaas põhja jälle ja täpselt teiseks sõiduks olime tagasi, huhh!

2. rajasõit

2 koht.

Coastal race

Lühike avamere etapp, 12 miili – 3. koht. Siin tasub märkida, et allatuul kulges nii, et pikka aega sõitsid 5 jahti täpselt traaversis (üksteise kõrval) – ilus vaatepilt.

Kaldal oli meie grupis 8 protesti! Ühes olin minagi tunnistaja rollis, selle protesti tulemusena sai Premium viimase sõidu nulli. Mille peale Premiumit roolinud Mati Sepp võttis seda küllaltki isiklikult ning kallas mind üle üsnagi mahlakate sõnadega.

Neljapäev

3 rajasõit – 3 koht.

4. rajasõit – otsustav! Enne starti oli teada, et kui meie edestame Fortet oleme meie 2. kohal kokkuvõttes ja Eesti avamerekarika võitjad, kui läheb teistpidi on seisud vastupidised.

Start oli ilus, kaatri poolt. Õige pea viskasime paudi paremale, kust oli juba teada, et pigem võidab. Saimegi sealt hea sahhoodi (tuule) ning üleval märgis olime esimesed. Hoidsime seda kohta ilusti, kuigi käiguga krüssus olime kogu aeg hädas olnud. Viimases üleval märgis endiselt esimesed, Forte u 20 sekundit maas. Forte suutis leida mingi briisi niiet vahe olematuks muutus, üks ebaõnnestunud halss ning konkurendid suutsid meil tuule ära varjata. Hullu polnud veel otseselt midagi, sest teadsime,et võime neile kuskil minuti kandis kaotada, et siiski ümberarvestatuna neid edastada. Finišis Forte esimene, meie kaotus 50 sekundi kandis. Algas närvide mäng, mis päädis sellega, et tulemuste välja pannes segus kurb tõsiaasi – kaotasime neile 4 sekundit!! Avamerepurjetamises sellist vahet võiks ilmselt võrrelda fotofisišiga maratonis.

Mitte, et tahaks vabandada, vaid pigem kiita meie meeskonda. Raske on võistelda paatidega, millel on tuttuued purjed, kui meie kõige uuemad purjed on 3 aastat vanad, groot 5 aastat ja põhispinnaker on kollaseks luitunud ning liigid nii välja veninud nagu ...

Tänud Merikesele Hankos, kes pakkus ulualust ja transporti ning oli terve võistluse meie kaldapealse logistika eest vastutav. Suur suur aitäh!

Meeskond:

Juss Ojala

Marek Harjak

Priit Berkmann

Mihkel Kosk

Meelis Kosk

Tanel Lindmaa

Taavi Lindmaa

Rando Randmaa

Egon Epner

5 pärnakat, 4 hiidlast – loodame, et sellest reeglit ei saa ;)

Sellega on siis on siis põhihooaeg lõppenud. Kiidusõnad meeskonnale, konkurentidele, fännklubile ja kõigile muudele kaasaelajatele. Ja kindlasti ilmataadile – paremaid ilmu poleks osanud küll paluda. Minu usk avamerepurjetamisesse kui sporti on küll kõvasti kinnitust saanud ning kõigile neile, kes peavad seda ala vanade peerude hobiks võiksid mõne võistluse kaasa sõita – karm andmine käib!

Egon