Avamere võistlusjahi Grand Soleil 42R ja selle meeskonna lugu.

11.7.09

Reedel-laupäeval Watergate regatil

Hommikul poole kuuest voodist välja, kiire hommikusöök, tormirided selga ja tund enne starti andsime Pärnu jahisadamas otsad. Tuul oli ikkagi 20+ sõlme. Juss otsis veidi varjulisema koha, et võistlusgroot ohutult üles tõmmata. Kõva tuule käes võib ülestõmbamise ajal groot nii kõvasti lapendama hakata, et tükid taga. Igatahes õnnestus meil saada puri korralikult üles.


Watergate 2009 regati rada

Võistlus peeti lühendatud rajal. Pärnu Jahisadam, Sorgu idapoi, Kihnu madala lõunatooder, Kõiguste Allirahu lõunapoi (Saaremaa all), Paatsalu läänepoi ja siis tagasi Kihnu ja Sorgu märkide kaudu.

Juba stardieelses saginas nägime, et Bering oli oma grootpurje tagaliigi ribadeks tõmmanud, kuid otsustasid mitte grooti vahetama minna. Ilmselt polnud nad sama ettevaatlikud õrna võistluspurjega, kui meie. Tuul oli kõva ja stardikoridoris oli sagimist kõvasti.

Start oli meil hea, nagu enamjaolt Audi Sport on ikka teinud. Just selline, et kontrollisime ega me valestarti teinud.. Mis seal salata, kõik manöövrid õnnestusid, meeskond oli eriti hea ning kasvatasime pidevalt edumaad oma peamistest konkurentidest. Esimene Sorgu märk, teine Kihnu madala märk, kolmas Kõiguste -- edumaa muudkui suurenes. Saabus öö ja jõudsime neljandasse märki Paatsalu lähedal. Puhus vaibuv lõunatuul. Ainsaks konkurendiks oli jäänud Forte. Ülejäänud suured jahid olid meist ca pool tundi ja rohkem maas. Kuna kurss läks lõunasse, võtsime vasaku halsi, läände, tagasi merele. Hiljem selgus et kõik tagantpoolt tulejad võtsid märgist halsi maa poole. Samal ajal tuul pöördus lõunast itta. See muutis meie Kihnu suuna uueks krüssuks, samas kui tagant-tulejad said selleks ideaaltuule. Kui hommikul valgeks läks, olime pea pool tundi kõigist neist taga, kellest pimenedes olime 30 minutit ees olnud. Vaid Forte oli meist veidi maas. Tundus uskumatu, kuid oli karm reaalsus.


Saatuslik paut. Paatsalu läänepoi juures olime enne päikeseloojangut esimesed.
Päikesetõusul aga juba eelviimased...

Hiljem saime teada, et otsustas info. Tagapool tulijad helistasid väiksematele jahtidele, ning uurisid Kihnu juures ilma. saades teada, et seal puhub uus idatuul, võtsid nad julguse kokku ning mängisid sellele kaardile. Ning seekord võitsid.

Tegime kõvasti tööd, et viimase 30 meremiiliga oma ebaõnne kuidagigi heastada, kuid see polnud piisav. Vaid Forte raputasime kaugele maha, aga Lady Bird püsis meil vapralt kannul ja ei mõelnudki alla anda.

Minu hinnangul tegi meeskond väga hea töö. 95% manöövritest olid pea laitmatud, varustust ei lõhutud vaatamata rasketele ilmastikuoludele võistluse alguses. Meeskond säilitas moraali ja võistlusvaimu kuni viimaste meetriteni Pärnu Jahtklubi kaide juures. Tulemust siiki head seekord ei saanud ja tiitlit kaitsta ei õnnestunud.

Lõppulemuseks jäimegi neljandaks peale Bering'it, kes sõitus tublilt ja targalt katkise goodiga esikohale; Premium'it ning Lady Bird'i, viimasele kaotasime palliga vaid 3 minutit, edestades neid füüsiliselt.

Järgmine kord Muhu Väina Regatil me alles näitame ;) Eriliselt täname Mihkel Kosk'e, kes lubas meil oma purjetöökojas varustust parandada ja meeskonnal stardieelne planeerimata öö mööda saata.

1 kommentaar:

Egon ütles ...

Super pilt