Ruhu regatilt KULD

Väljavõte Delfi Sport

12 ja13 augustil purjetasid avamerejahid Ruhnu regatil, mis oli EJL avamerepurjetamise Eesti Karikas 2011 viimaseks etapiks. Karikasarja võit kuulub jahtide Forte, Deja vu, Windwalker ja Edasi meeskondadele. 

Neljas grupis seilanud 11 jahi meeskonnad panid end 8 m/s puhunud kirdetuules proovile kahes lühirajasõidus ning pikemal avamereetapil. Vastutuule-allatuulekursil purjetatud lühirajasõitude läbitavaks distantsiks oli 4 meremiili, 15,3 meremiiline avameresõit aga viis jahid enam kui kaheks tunniks ümber Ruhnu saare kulgevale rajale.

Kahe osalejaga ORC1 grupis võitis regati Juss Ojala tiim jahil Amserv (Jahtklubi Dago), alistades Karl-Hannes Tagu meeskonna Lady Birdil (Pärnu Jahtklubi). Karikasarja üldvõit aga kuulub kolmandat aastat järjest Kalev Jahtklubi jahile Forte Jaak Jõgi juhtimisel, järgnemas Lady Bird ning Premium (Kalev Jahtklubi) Priit Tammemägi’ga roolis. Sarjas võistles kokku 18 jahti.

Ruhnu regati korraldas Ruhnu Jahtklubi koostöös Pärnu Jahtklubi, Saaremaa Merispordi Seltsi ja Eesti Jahtklubide Liiduga.

EJL Avamerepurjetamise Eesti Karikas koosnes kokku kuuest regatist. 3. juulil Haapsalu lähistel purjetatud Kessu regatile järgnes 7.-9. juulil Pärnus alanud ja lõppenud kestuspurjetamise võistlus Watergate regatt. Seejärel seilati 11.-17. juulil pikkade traditsioonidega Muhu Väina regatil, mis oli ühtlasi Eesti meistrivõistlusteks avamerepurjetamises. 30.-31. juulil toimusid Tallinna meistrivõistlused ning 5.-7. augustil sõideti Tallinnas Baltic Offshore Week'il. Viimaseks sarja etapiks oli 13. augustil aset leidnud Ruhnu regatt. Osalevad jahid olid võistlusväärtuse alusel jagatud nelja gruppi - ORC1, ORC2, ORC3, ORC4. Kõigis gruppides arvestati sarja kokkuvõttes nelja paremat etapi tulemust.

Jahid olid gruppidesse jagatud vastavalt GPH (general purpose handicap) händikäp süsteemile. GPH näitab jahi arvestuslikku kiirust ühikus sekund/miil ehk mitme sekundiga jaht peaks ühe miili läbima keskmistes tingimustes. Iga jahi koefitsient arvutatakse välja spetsiaalse arvutiprogrammi abil, võttes arvesse taglase mõõtu, purjemõõte, kere kuju, meeskonna kaalu ja teisi parameetreid. I grupis sõitsid jahid, mille GPH on väiksem kui 615,0, II grupi võistlejatel oli GPH 615,1 - 655,0 III grupil oli GPH 655,1-710,0 ning IV grupi GPH oli suurem kui 710,1. Punktiarvestust peeti Performance Line Offshore/Inshore (korrigeeritud aeg saadakse lahutades sõidule kulunud aja ja jahi avamere ajakoefitsendi korrutisest distantsipikkuse ja avamere distantsi koefitsiendi korrutise) meetodi järgi.

BOW – Baltic Offshore Week 2011 (04 – 07.08.2011)

Reedel oli suurepärane rannailm mis aga meid suuremalt ei rõõmustanud. Ootasime olematu tuulega Tallinna lahel stardi algust. Idee järgi pidi tuul puhuma 5-6 m/s NW. Meeldivas seltskonnas on tore viibida aga oleksime siiski eelistanud tuult ja purjetamist. Lahel loksuvat purjetajate seltskonna „Meelejahutaja” oli jaht Sugar oma merest leitud madratsi ralliga. Lisaks täname Sugarit ka hommikuse pudru eest.
Tuult hakkas andma ja start toimus alles kell 12:00. Ei saa õelda, et meie minek oleks parimate hulgast olnud. Lisaks hävisime ka mõnede tuule keeramistega. Tulemuseks oli see, et esimsese märgi võtsime neljandatena peale Premiumit. Forte oli esimene ja Lady Bird kohe nende kannul. Vahe esimeste ja meie vahel oli ca 1,5 miili ning allatuules kellegi püüdmine oli enam kui keeruline. Tuul oli nagu ta oli ja trend oli langev (ca 3-4 m/s). Algselt ca 8-9 tunniseks planeeritud sõit venis ja lõppu ei olnud näha. Meile tegi heameelt asjaolu, et meil oli vähegi tuult. Aeglasemad jahid jäid Naissaare taha plekki istuma ja nende võistluspäev pikenes veelgi. Pärast viimase rajamärgi võtmist tekkis korraks juba tunne, et Premiumi püüdmine on reaalne. Saime tagant tulles rohke tuult kui nemad ja suutsime ka kõrgemale ronida. Kuid kahjuks lõplikult see meil ei õnnestunud Premium lõpetas veenva edugameie ees. Kell 23:30 õnnestus kai äärde saada ja peale kerget einet läksime selleks päevaks laiali.

Laupäev ei olnud meie päev. Tuult oli oluliselt rohkem kui reedel ja asjale lisas vürtsi ka veeldivalt tihe vihmasadu. Tuule keerutas ja puhus 7 – 10 m/s E ning SE suunast. Ei tea küll miks see nii on aga millegipärast vihmaga me oma jahti liikuma ei saa. Kas nüüd on küsimus jahis või meeskonna motivatsioonis sellega tuleb veel tegeleda. Tulemused oli rajasõidus 3 ja 4 koht ja rannikusõidus hävisime täielikult, omaosa oli seal kindlasti ka valestardil. Sõidu paremusjärjestuseks kujunes Forte, Premium, Lady Bird, Blue Cafe (FIN), Xantus (FIN) ja Amserv. Päev oli lühike aga tulemus mitterahuldav. Lootus BOW-l korralik tulemus teha oli kuidagi kaugeks jäänud. Forte oli kaugel ees punktidega ja Lady ja Premium olid ka turvalise vahega eest ära. Suuri plaane ei teinud ja meeskond asus laupäeva nautima. Kes linnas vaatamisväärsusi vaatama kes koju sauna.

Foto: Kalevi Jahtklubi

Pühapäeva ja võistluse viimase päeva võtsime pingevabalt. Jahil sai ka natuke trimmi muudetud. Tuul puhus samast kandist kui laupäeval ainult nõrgemalt ca 4 – 6 m/s. Tuulesuund oli suhteliselt stabiilne ja suuremat loteriid ei toimunud. Rajasõit meile pühapäeval istus. Käik oli hea ja jaht võttis hästi ka kõrgust. Rõõmu tegi, et suutsime ka Fortele konkurentsi pakkuda. Teises sõidus õnnestus ka Fortet edastada ja esimesena finišeerida. Üldiselt kõik õnnestus ja meeskonna koostöö oli väga hea. Kuna eelmiste päevade punktide vahe oli väga suur siis suurt ootust Ladyt ja Premiumit edestada meil ei olnud. Kui tulemused teada saime siis võiks õelda, et pühapäeval tegime mis suutsime ning palju midagi paremat poleks suutnud. Kohad olid siis 1, 1 ja 2 koht ehk praktiliselt maksimaalne võimalik tulemus pühapäeva kohta. See kokku võttes tähendas aga BOW-l kolmandat kohta ning Premium sai edestatud. Teise koha sai Lady Bird kellel kaotasime kokkuvõttes 0,8 punktiga. Laupäeval täielikult ebaõnnestunud rannikusõit maksis meile teise koha. Õnnitlused Fortele BOW võidu puhul. Kokkuvõttes oli tulemus rahuldav ja rõõmu tegi minek viimasel päeval.

Foto: Kalevi Jahtklubi

Järgmise võistlusena on plaanis Ruhnu regatt 11 kuni 14.08.2011 mis on otsustav Avamere Karika arvestuses. Hetkel hoiame neljandat kohta 23,2 punktiga. Premiumil on 27,6 punkti, Ladyl 29,4 punkti ja Fortel 37,4 punkti.

Tallinna MV 2011 -- Kullamaitseline hõbe

Tallinna MV 2011

Foto: Delfi

Hõbe - seda nüüd Tallinna MV-l juba neljandat aastat järjest. Seekord vaid selle vahega kus võime õelda, et võitsime hõbeda mis meile kui kulla hinnaga. Meile oli see alles aasta kolmas võistlus ja esimene rajasõit. Probleemid elektroonikaga (õiget tuule tugevust ja nurka pole veel see hooaeg näinud) mis muide senimaani ei tööta ja lõputud vanade purjede lappimised olid meeskonna motivatsiooni üsna maha tõmmanud.

Võitjaks seekord aga Forte kes tegi super seeria ja võitis põhimõtteliselt kõik sõidud - ainult viimase saime meie ;). Forte oli seekord ülejäänud laevastikule kättesaamatu ja nad olid seda esikohta igati väärt.

Aga võistlusest lähemalt.


Esimene päev

Laus padukas kus pool Tallinnat on vee all ja meil vaja merele minna. Tuul on ca 7-10 m/s kirdest ja rada väga maa all. Rada õnneks oli väga lühike ja tehniline ja see hoidis kere soojana ning otsaesise märjana. Segadust oli aga manöövrite ajal palju, sest vöörimeeskonnas olid mehed kes sinna tavaliselt ei kuulu. Sellest tingituna ei olnud meie manöövrid just kõige profesionaalsemad. Kokku oli 4 sõitu ja kohad, mis kirja saime olid vastavalt 3, 2, 4 ja 4. Nii et päev ei lõppenud just kõige paremini, aga samas olid LadyBird ja Premium meiega suht sarnaseid kohti sõitnud ja punktide vahe oli väga väike. Medal oli veel võimalik ja alla me ei kavatsenud anda. Päev lõppes taaskord vana groodi remontimisega.

Foto: Delfi

Teine päev

Päike paistab ja tuul kirdest, esimeses kahes sõidus ca 6-8m/s ja viimases juba üle 10 m/s. Tänased kohad 2, 3 ja 1. Tegime ka vigu kuid õnne oli täna rohkem. Ka teised eksisid rohkem. Viimases sõidus hoidsime hinge kinni, et groot kestaks… Õnneks pidas vastu, aga nüüd vajab see 6 aasta vanune groot küll kap.remonti ja pole üldse kindel, et me selle järgmiseks reedeks korda saame.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes siis teine koht mis juba eelnevalt mainitud meile kui kulla võit - pole meil see hooaeg just kõige paremini alanud…

Reedel on aga start juba selle hooaja olulisemale võistlusele – Baltic Offshore Week 2011 . Tegemist on Soome ja Eesti ühiste ORCi meistrivõistlustega kus kohal kõvad kärbsed nii meilt kui mujalt.

Võisadeni!

Tallinna MV 2011 -- Kullamaitseline hõbe

Tallinna MV 2011

Foto: Delfi

Hõbe - seda nüüd Tallinna MV-l juba neljandat aastat järjest. Seekord vaid selle vahega kus võime õelda, et võitsime hõbeda mis meile kui kulla hinnaga. Meile oli see alles aasta kolmas võistlus ja esimene rajasõit. Probleemid elektroonikaga (õiget tuule tugevust ja nurka pole veel see hooaeg näinud) mis muide senimaani ei tööta ja lõputud vanade purjede lappimised olid meeskonna motivatsiooni üsna maha tõmmanud.

Võitjaks seekord aga Forte kes tegi super seeria ja võitis põhimõtteliselt kõik sõidud - ainult viimase saime meie ;). Forte oli seekord ülejäänud laevastikule kättesaamatu ja nad olid seda esikohta igati väärt.

Aga võistlusest lähemalt.


Esimene päev

Laus padukas kus pool Tallinnat on vee all ja meil vaja merele minna. Tuul on ca 7-10 m/s kirdest ja rada väga maa all. Rada õnneks oli väga lühike ja tehniline ja see hoidis kere soojana ning otsaesise märjana. Segadust oli aga manöövrite ajal palju, sest vöörimeeskonnas olid mehed kes sinna tavaliselt ei kuulu. Sellest tingituna ei olnud meie manöövrid just kõige profesionaalsemad. Kokku oli 4 sõitu ja kohad, mis kirja saime olid vastavalt 3, 2, 4 ja 4. Nii et päev ei lõppenud just kõige paremini, aga samas olid LadyBird ja Premium meiega suht sarnaseid kohti sõitnud ja punktide vahe oli väga väike. Medal oli veel võimalik ja alla me ei kavatsenud anda. Päev lõppes taaskord vana groodi remontimisega.

Teine päev

Päike paistab ja tuul kirdest, esimeses kahes sõidus ca 6-8m/s ja viimases juba üle 10 m/s. Tänased kohad 2, 3 ja 1. Tegime ka vigu kuid õnne oli täna rohkem. Ka teised eksisid rohkem. Viimases sõidus hoidsime hinge kinni, et groot kestaks… Õnneks pidas vastu, aga nüüd vajab see 6 aasta vanune groot küll kap.remonti ja pole üldse kindel, et me selle järgmiseks reedeks korda saame.

Kokkuvõtteks

Kokkuvõttes siis teine koht mis juba eelnevalt mainitud meile kui kulla võit - pole meil see hooaeg just kõige paremini alanud…

Reedel on aga start juba selle hooaja olulisemale võistlusele – Baltic Offshore Week 2011 . Tegemist on Soome ja Eesti ühiste ORCi meistrivõistlustega kus kohal kõvad kärbsed nii meilt kui mujalt.

Võisadeni!

Muhu Väin 2011

Selle aasta Muhu Väinast pole väga midagi head kirjutada, saime seal üsna tõsiselt tappa!!

Kurb aga tõsi. Meie kõige suurem viga on muidugi see, et me paadi jälle alles Jaanipäevaks vette saime!! Teine halb üllatus tabas meid juba nädal enne väina, vahetult pärast seda kui paadi vette saime selgus, et meie elektroonika näitab lihtsalt numbreid millel ei ole mingit pistmist reaalsete tuuleoludega – ei suunda, nurka ega tugevust. Tänaseks päevaks on viga leitud, loodetavasti saame selle peagi likvideeritud.

Sellele järgnes kurb tõdemus, et paadi minek on millegipärast väga niru, puudus kõrgus ja käik. Tahaks loota, et selle peamise vea leidsime üles juba regati esimesel poolel.  Nimelt oli teki värvimise ajaks muudetud meie genua vööriaasa kõrgust ja selle tulemusena oli genua trimm täiesti paigast. Lisaks selle oli kohe näha et valemiga on meil jälle kehvasti, enamus konkurendid lõikasid käesolevaks aastaks oma purjeid veel väiksemaks ja seda just mõned päevad enne Muhu Väina. Meie aga jäime eelmise aasta mõõtude juurde - ka sellega saime kõvasti peksa. Nüüdseks on ka meie groot ümberlõikamisele saadetud. Kurb tõdeda, aga tundub et senikaua kui me Performance Line arvestuses sõidame siis varsti on ORC1 gruppi kroodid küll vist suuruselt samaväärsed ORC 2 grootidega.

Etapid!

Pärnu - Roomassaare

Vaikne tuul, enamasti leeotsad. Start super, kaatri poolt paremaga tulema ja kohe paut vasakule halsile ja otse Sorgu poole ajama. Paari minuti pärast oli kogu fleet meile järgi pautinud ja oli vaja ainult sõita ja fleet Pärnu lahest välja juhtida, kuid peagi hakkas tuul aga vaikima ja meie imestuseks ei tahtnud meist raskem Zuxu kuidagi maha jääda. See oli ka hetk kui mõistsime, et trimmiga midagi väga valesti. Pärast Xide ja Zuxu möödumist hakkas närv juba keema ja vea leidmine oli prioriteet, kartsime juba et äkki muutis kiilu ümber tegemine paadi trimmi täielikult. Pärast Sorgut ja enne Kihnut jagasime aga ära milles probleem ja lahendasime selle koheselt. Öösel enne Roomassaaret purunes meil aga ühe ootamatu pagi tulemusena meie Light Genua. Kiire vahetus kottpimedas ja finišhi poole edasi. Koht siis füüsiliselt kolmas, aga pärast ümber arvutusi viies.

Roomassaare ring

Tugev tuul, ärevus suur et kuidas meie uus kiil nüüd kestab. Enne starti sai aga Premiumiga ennast kõrvuti sätitud ja nägu läks naerule kui avastasime et meie käik ja kõrgus paremad, eelmine aasta oleks see kindlasti vastupidi olnud. Arvestades, et meil purjed 4-5 aasta vanused ja Premiumil tutikad oli heameel suur. Start hea, keskelt ja vabalt minema, ülemises märgis koos Forte ja Premiumiga, leeotsal õnnestus meil Fortest mööduda kui nad genua vahetasid, aga Premium püsis kindlalt ees. Pärast 15 miili oli seis täpselt sama, aga vahetult enne finišhit kui tuli tuulenurgaks kuskil 110 kraadi ("kuskil" kuna meie kellad ei tööta) ei riskinud me seda viimast teravat otsa oma uue spinniga sõita ja läksime üle genuale, seda oli ees teinud ka Premium. Forte aga riskis ja keeras spinniga finišhi poole ja pani meist mööda nagu postist. Seda sama proovis tagapool ka LadyBird ,aga neil nii hästi ei läinud, üks broach järgnes teisele. Tõenäoliselt oleks me kõik suutnud sõita seda kurssi ka spinniga, aga mitte nii suurtega kui enamusel see hetk peal olid. Kuna finišhini oli 1 miil ja kiirus ka genuaga ca 9 sõlme ei pidanud me vajalikuks enam spinniga rapsima hakata, ka karisid oli ümberringi ja mõni tõsisem broach oleks võinud lõppeda katastroofiga. Tulemus siis jälle kesine, finišhis kolmanda aga pärast protokollis neljandad.

Foto: Jassu Hertsmann (Delfi)

Foto: Team Forte

Roomassaare - Virtsu

Hommikul saime kätte oma asendus light genua, õnneks oli meil üks veel alles, tegemist küll 6 aasta vanuse purjega, aga parem see kui mitte midagi. Rõõmustada aga polnud põhjust ka seekord, sest tuul puhus taaskord läänekaartest ja 70% rajast tuli sõita spinniga. Sellistel tuuleotstel ei suuda me lihtsalt kuidagi oma valemit välja sõita. Põhikonkurentidel on ca 20% suuremad spinnid, samas meie valem eeldab, et me neid igaljuhul võidaks. See ongi Performance Line viga, et siin ei arvestata sisse tuule tugevust ja suunda - sõidaksime Internationali oleks asi õiglasem. Seal on selge, et alla tuules on väiksed spinnid aeglasemad ja et krüssus peamegi  kiiremad olema. Samuti annaks see võimaluse meie vastu võistelda ka näiteks Merionil ja Sylvial kes see aasta üldse LYSi sõitsid sest on ammu teada tõde, et need paadid Performance Lines Offshoris ei pärja, olgu seal ükskõik kui kõvad mehed peal. Finišhis oli seekord asi üsna nutune, kohal kolmandana aga protokollis kaheksandad. Masendav!!

Virtsu - Heltermaa

Taaskord vaikne tuul aga lubas üsna keerutavat, nägime selles võimalust. Lootused kustusid aga peagi sest tuule keeras täpselt sedasi, et ca 75% rajast oli spinn või leekas, no mida sa teed! Finišhis siis viiendana ja protokollis ka pärast viies. Üsna sitt oli kodusaarele sellise tulemusega minna.

Heltermaa ring

Tugev tuul, ja rada oli ka üsna hästi maha pandud, st et oli krüssu ja allatuult. Tahtsime siit oma parima sõidu võtta ja ootused olid suured. Start super, kõige ülemised ja sekundi pealt liinil, paadi kiirus 8 sõlme ligi. Aga kurb oli meel kui selgus, et tehti üldine tagasikutse. Kartsime, et teistkorda konkurendid meid sedasi minema ei lase. Läks aga hästi ja teine start oli nagu esimese kordus - panime samamoodi ja samastkohast minema.
Krüssu käik oli super, lained käisid üle ja paat lendas. Õnn oli aga üürike, teises allatuules läks meie 7 päeva vana (1 kahest uuest purjest mis me endale oleme üldse lubanud nende aastate jooksul) Quantumi spinn lihtsalt raamidesse. Täiesti uskumatu, kust kurat see pagi tuli !? Kuna meil kellad ei töötand ei osand me see hetk tuule tugevust päris täpselt fikseerida. Pärast kaldal kuulsime, et puhangud olid olnud kuni 15m/s. Finišhile lähnesime kolmandana, sinna aga oli vaja sõitta hambad ristis üsna suure kaarega kuna otsetee oli ünsa madal ja kivine. Forte ees, Premium teisene ja meie kolmandana. Ca 2 miili enne finišhit nägime aga järsku, kuidas Forte õhku tõusis ja siis külili vajus - panid mättasse. Neil oli märkamata jäänud üks 1,8m mätas. Kurb, mats tundus tugev ja neil kulus hiljem vist oma 10 minutit, et sealt pääseda. Õnneks olid vigastused üsna kerged. Meile aga oleks selline pauk kogu hooaja lõpetaud, sest meie kiil ei ole ehitatud nii suure tugevusvaruga et sellega vagusid künda. Finšhis siis seekord teisena, aga tulemus pärast taaskord neljas.

Foto: Jassu Hertsmann (Delfi)

Heltermaa - Tallinn

Tuul suht keskmine, kohati tugevam. Start seekord üsna kesine, aga enne ülemist märki saime paar head sahhoodi ja suutsime oma olukorda parandada. Rada aga taaskord selline, et seekord lausa 90% ajast vaja spinniga sõita. Polnud meil siit midagi loota. Enne Osmussaart tuli aga teha otsus kas mööduda mere poolt halsiga või kalda alt. Kuna enamus fleet läks mere poolt otsustasime meie minna kalda alt, sest kaotada polnud midagi. Lootsime sealpool olnud pilvedele ja ehk ootab meid seal vähe tugevam tuul. Hiljem selgus, et saime sealt pigem tappa. Vahe liidritega oli kärisenud 1,5 miilile. Sama raja valisid ka Zuxu ja Olympic kes meist tagapool sõitsid. Sedasi trammis kulges see sõit kuni Tallinnani välja. Vahepeal tabas meid ka üks ootamatu üllatus. Nimelt avastasime, et spinni üks liik oli ca 2m topist õmblusest lahti, lootsime väga siiski et see kestab ja panime sellega edasi. Aga ei, umbes tunnike hiljem rebenes spinn kogu õmbluse ulatuses lihtsalt keskelt pooleks. 2/3 saime altpoolt kätte ja 1/3 jäi masti topi lehvima. Ruttu uus spinn üles ja vedama. Õnneks oli meil veel vabu falle ja saatsime Priidu masti neid spinni jäänuseid allatooma.
Finišhis siis seekord viiendada, ümberarvutatult kaheksandad.

Tallinna ring

Vaikne tuul, rada tundus lubav! Start, selge lipu eelis, hea käiguga lipu juurest minema ja kogu fleeti juhtima. Start aga oli pandud nii maa alla, et tuul tegi kuni 30 kraadised sahoode ühele ja teiselepoole mis tähendas, et raskelt kättevõidetud stardipositsioon ei omanud peagi enam mingit tähtsust. Lühike krüss ja taaskord pikalt spinni ja trammisõittu edasi oma 7 miili. Sellele järgnes seekord ka ca 4 miiline krüss kus me olime kindlasti ühed kiiremad. Järgnenud spinnisõidus hävisime oma krüssus välja sõidetud peagi ning tuli taaskord edasi mööda trammiliine finišhisse sõitta. Finišhis taaskord kolmandana aga protokollis koht viies.

Kõikide nende ebaõnnestumiste tulemusena tuli meil leppida seekord kuuenda kohaga - ei oskakgi rohkem midagi öelda. Tahaks selle Väina ruttu unustada ja edaspidisele keskenduda -  parandada vead ja võtta 30-31 juulil toimuvalt Tallinna MV medal. Seal on tegemist rajasõiduga ja nendes tingimustes meie valem ja käiguomadused ka korras (ümberlõigatud groodiga). Sellele järgneb kohe Eesti ja Soome ühised meistrivõistlused, ehk BOW ja pärast seda veel ka Ruhnu regatt. Nii et 3 avamerekarika etappi on veel ees ja kõik on võimalik, et täita meie eesmärk seoses Eesti Avamerekarikaga.

Selge on aga see, et senikaua kui Muhu Väin liigub suunaga Pärnust - Tallinna ei suuda me seal Performance Line arvestuse järgi sõites võitu vormistada, või siis tuleb üle minna suurematele spinnidele ja väiksemale groodile. Sellise komplektiga pole aga meil järgmine aasta Gotland Runtil ja ORCi MMil väga midagi teha – seega tuli teha valik mis meil ka tehtud. Loomulikult võiks ju omada 2 komplekti purjeid, aga sellist eelarvet meil kahjuks ei ole ja väga ei näe selleks ka vajadust.

Tänada tahaks kaasvõistlejaid (konkurentideks neid kahjuks nende võistluste raames eriti pidada ei saanud). Oli tihe purjetamise nädal kuhu mahtus nii positiivset kui ka kahjuks negatiivset. Hea meel on selle üle, et Premium on saanud ennast liikuma ja et Zuxu Team ning Olympic uute tulijatena on joonel. Ootame juba uusi starte!

Lahinguväljal näeme - ...

Uus kiil, uus mõõdukiri

Noblessneri sadamas

Keegi meist pole saanud juba kaua mahti siia midagi kirjutada, sest tempo on koguaeg peal olnud ja kogu vaba aeg on läinud sellele, et jaht vette saada ja esimene tõsisem proovisõit ette võtta.

Paadi saime küll vette juba 10.06, sellele järgnenud nädalvahetusel ja nädalal üritasime paati komplekteerida ja enamvähem sõiduvalmis seada.

Teisipäeva õhtul võimaldas ilm meil ette võtta kreenikatsed ja muud testid, mis olid vajalikud seoses meie ümber ehitatud kiiluga. Enne südaööd sai need tehtud ja kolmapäeval jõudsime isegi  kolmapäevaku starti kõrvalt vaadatud, kahjuks polnud meil veel mõõdukirja ja muud valmidust, et sinna starti jõuda.

Uus kiil võtab kuju

Reedel 17.06 saime kätte ka oma uue mõõdukirja - meie uus GPH on 579,1.  Seda siis uuendatud kiilu, pikentatud spinnipoomi ja uue Quantumi spinniga.

Sarnase arvu olid targemad mehed meile ka välja arvutanud kui hakkasime pidama plaani, et kiil ümber ehitada. Meie üllatuseks oli aga meie paat ca 130kg kergem, kui seda senimaani olime arvanud. Vana arv tuli koos mõõdukirjaga Rootsist, kes omakorda said selle info enne seda Hispaaniast.

Huvitav fakt on seejuures see, et sama asi avastati ka Soomlaste Audil "ex Lexusesel" kui nad oma katseid ca 10 päeva enne meid tegid, ja nende paat samuti toodud Hispaaniast!

Laupäevaks oli aga kindel plaan, et anname endast kõik et jõuda Tallinna Sadama Suveöö regattile, et enne kui põhisvõistlused algavad saaks 1 pikema sõidugi tehtud. Sinna me ka jõudsime ja selle võitsime, kurb oli aga see, et kohal polnud põhikonkurente. Stardis oli vaid Sylvia kellel sellistes tingimustes on suht raske meie vastu sõita.
Teises grupis oli kohal ainult 1 jaht ja kolmandas vast 5-6, kurb arvestades seda et auhinnalaud oli rikkalik - väärtuslikud kinkekaardid. Meie oma oli tervelt 380 Euri, kummardus korraldajatele. Tellisime endale nüüd julgelt ära uue vööriluugi, vana juba ammu lekkis.

Nii et uut kiilu on hetkel väga raske hetkel hinnata, stardis puhus küll tuul ca 7m/s ja Sylviast sõitsime lihtsalt üle (kuigi meid oli laevas ka ca 300kg vähem kui muidu). Seega pole tark selle najal veel mingeid otsuseid teha.

Nüüd on jaht tagasi Noblessneris, kus see teisipäeva hommikul taas 7 päevaks välja tõstetakse, sest tekk on veel senimaani karestamata ja sileda tekiga on üsna libe sõita :) Aga töö peaks juba nädala pärast tehtud olema. Pärast seda on vaja ruttu lahendada mured seoses B&Q elektroonikaga ja siis peakski nagu valmis olema...

Enne Watergate starti tahame kindlasti sõitta 29.06 kolmapäevaku, et ajada võidu meie põhikonkurentidega.

1-2 Juuli võtab paat suuna Pärnu poole, kus juba 07.07 lõunast ootab meid start ühele karmimale ja väljakutsuvamale võidusõidule Watergate. Seal loodame kindlasti näha Fortet ja Lady Birdi kellega koos sai seal eelmine aasta tõsiselt võideldud, loodetavasti lisandub sinna veel mõni suurem ja kiirem jaht.
Watergatele järgneb koheselt Muhu Väin kuhu praeguseks on juba reganud 10 suurt jahti.

Püüame edaspidi aktiivsemad blogijad olla :)

Amserv-Toyota Sailing Team

Uudiseid maalt ja ilmast!

Soomlaste endine Lexus on siis alates käesolevast aastast Audi värvides.

Soomlaste Audi (ex Lexus)

Ka soomlaste Audi läbis meiega sarnase uuenduskuuri ja seda just tänu meie kindale otsusele seda teha. Tuleb aga tunnistada, et Audi tegutses tunduvalt operatiivsemalt, ühel nädalavahetusel jagasin nendega informatsiooni ja järgmine nädalavahetus oli neil kiil juba uuesti lamineeritud.

Kiilu siis lisati 320kg ja kogukaalu vähendati 230kg. Tänase seisuga on nad jõudnud vee peal käia kaks korda, seda aga vaikse tuulega ja hetkel millegiga väga võrrelda pole neil ennast õnnestunud. Paat pidi natuke kõrgemalt vees istuma.

Amserv

Tänaseks on selge, et meie tegemistele paneb õla alla ka Toyota Baltic, kes koos Amserv Autoga võtavad sisse kuldsponsori kohad :)

Töökojas käib praegu kibe töö pealpool veeliini, värvimisel on kogu tekk.

Kiilu loodame avada veel käesoleval nädalal, juba järgmine nädalavahetus on plaanis poleerida ja vahatada.

Tahaks juba veepeale, sest esimesed konkurendid on juba kõik vees ja lihvivad oma oskusi.

AMSERVi tegemistest 2011 ja 2012

Õnneks on meil taaskord võimalik siia midagi positiivset kirjutada. Nimelt on alanud Amservi ümberehitus tööd ja muudatused mis me plaanime on üsnagi suured. Analüüsitud on palju erinevaid võimalusi. Suureks abiks on meile olnud Hr. Maurizio Cossutti.
Rohkem tema tegemistest http://www.cossuttiyachtdesign.com/
Oleme oma plaanid teinud järgmiseks kaheks aastaks ja meie Teami kõrghetk peaks saabuma 2012 aasta suvel kui Helsinkis toimub ORCi MM.
Sinna on oodata kindlasti oma 80-100 alust ja vähemalt 10 riiki, heaks näiteks on tänavune ORCi MM kuhu on juba praegu registreerinud 15 riiki ja üle 100 jahi.

Meie plaanid on.

• Lisada meie kiilu raskust ca 350-500 kg. Samalajal vähendades paadi kaalu ca 500-650kg.
• Pikendada spinnipoomi 100mm
• Jahi tekk saab uue valge kuue
• Uued soodid
• Uued spinnifallid 
• Vahetada 2 aasta jooksul välja kõik oma purjed ja tellida uued just täpselt ORCi valemisse sobivate mõõdute järgi. Plaan on hetkel genuad ja groot tellida North Sailsist ja spinnid ja Code 0 Quantumist.

Lisaks ka palju pisemaid töid ja parandusi, meie tubli suksu saab üsna põhjaliku värskenduskuuri järgneval kahel aastal.
Eesmärgid käesoleval aasta on seotud enamasti meie kohalike võistlustega ja ega siin midagi mud tahta pole kui ainult võita! Kindlasti proovime osaleda ka soomlaste võistlustel ja ega me sealgi taha medalist loobuda.

2012 aga peab siis olema meie parim ja edukaim aasta.

Lisaks kohalikele võistluste võitmisele peame me medalid tooma ka Gotland Runtil ja ORCi MMilt.
Seda kõike aga tänu meie Reederite jätkusuutlikule toetusele ja sponsoritele keda meil nüüdseks on kolm.
AMSERV
VIRU KEEMIA GRUPP
ATV TRANSPORDI AS

Peatselt saame siia lisada pilte meie aluse ümberehitusetöödest ja loodetavasti ka uut infot seoses potensiaalsete toetajatega.

Neiu näitas iseloomu - Tallinna MV

Nädalavahetusel toimusid Tallinna MV, mis olid Eesti Avamerekarika viimased võistlused ja ühtlasi ka meie selle hooaja viimane võisa. Kõik 6 sõitu sai peetud suhteliselt vaikses ja vägagi keerutavas tuules.
Meeskonnas seekord Raul Loopalu, Priit Berkmann, Kaarel Kruusmägi, Marek Harjak, Magnus Harjak, Karl-Robert Trink, Mihkel Pajula, Juss Ojala ning sõbrad Margus Kangro ja Arvo Tiirma.
Tegime ka meie nüüd lõpuks seda, et lõikasime oma groodi väiksemaks ja tänu sellele muutus me valem ca 90 seki tunnis, see on uskumatu. Terve suve olime me oma valemi pärast ikka ja ikka tappa saanud, olles kogu aeg kas teised ja kolmandad.

Aga nüüd, nagu uus hingamine, Tallinna MV laupäeval 2 sõitu ja 2 võitu, pühapäeval esimese sõidu võit! Samas oli meil aga probleeme elektroonikaga. Nimelt on meil läbi logi (sama mis autodel spidomeeter) ja tänu sellele ei saanud me arvestada infoga mida  muidu nii väga olime harjunud saama ja sõita oli raskem,
eriti just sellistes tingimustes.

Aga nagu esimesest kolmest sõidust näha oli siis kõik veel toimis ja võite tuli ridamisi.
Kuid siis vist läksid meil näpud liiga püsti ja neiu Amserv solvus, kõik!! Käik kinni ja ei liigu, allatuules olime veel eriti aeglased ja mõistus enam peale ei hakkand, et milles viga.

Tulemuseks siis jälle Teine koht, seda juba kolmandat aastat järjest!! Võitis seekord Lady Bird, tublid!
Aga AMSERV näitas meile esimeses kolmes sõidus, et mis ja kes ta on, VÕTJA. Jah just võtja, iseloomuga paat, kes võib kõiki võita, aga samas tahab ta tähelepnu ja hoolitsust. Aga kuna hoolitsusest on viimasel aastal puudu jäänud, siis otsustas ta lõpus enam mitte pingutada. Hoolitsususe all pean silmas investeeringuid varustusse.

Ja nii see hooaeg siis lõppes, jälle teised, Avamerekarikas teised pärast Fortet ja Tallinna MV teised pärast Lady Birdi.

Nüüdseks on meie 2010 hooaeg lõppenud ja oleme  juba vaikselt hakkanud tulevale hooajale mõtlema Et järgmine aasta edukalt esineda on meil vaja paati teha üsna suured investeerinugud, sest on juba peaaegu 2 hooaega läinud ilma suuremate muutusteta ja enamus kuluvosad vajavad juba vahetamist.

Hooaja hindeks paneks rahuldav, oli meie vigasid ja oli ka neid vigasid mida meie mõjutada ei saanud, aga otsene kahju kaasnes neist just meile ja meie tulemustele.

AMSERVi meeskond tänab oma sponsoreid, reedereid ja muidu fänne keda meil praeguseks hetkeks on kogunenud Facebooki fännilehel juba üle 600. Populaarne paat ;)

See kas me ka järgmine aasta stardis oleme saab selgeks loodetavasti juba lähiajal ja hoiame Teid oma plaanidega siis kursis.

Neiu näitas iseloomu - Tallinna MV

Nädalavahetusel toimusid Tallinna MV, mis olid Eesti Avamerekarika viimased võistlused ja ühtlasi ka meie selle hooaja viimane võisa. Kõik 6 sõitu sai peetud suhteliselt vaikses ja vägagi keerutavas tuules.
Meeskonnas seekord Raul Loopalu, Priit Berkmann, Kaarel Kruusmägi, Marek Harjak, Magnus Harjak, Karl-Robert Trink, Mihkel Pajula, Juss Ojala ning sõbrad Margus Kangro ja Arvo Tiirma.
Tegime ka meie nüüd lõpuks seda, et lõikasime oma groodi väiksemaks ja tänu sellele muutus me valem ca 90 seki tunnis, see on uskumatu. Terve suve olime me oma valemi pärast ikka ja ikka tappa saanud, olles kogu aeg kas teised ja kolmandad.

Aga nüüd, nagu uus hingamine, Tallinna MV laupäeval 2 sõitu ja 2 võitu, pühapäeval esimese sõidu võit! Samas oli meil aga probleeme elektroonikaga. Nimelt on meil läbi logi (sama mis autodel spidomeeter) ja tänu sellele ei saanud me arvestada infoga mida  muidu nii väga olime harjunud saama ja sõita oli raskem,
eriti just sellistes tingimustes.

Aga nagu esimesest kolmest sõidust näha oli siis kõik veel toimis ja võite tuli ridamisi.
Kuid siis vist läksid meil näpud liiga püsti ja neiu Amserv solvus, kõik!! Käik kinni ja ei liigu, allatuules olime veel eriti aeglased ja mõistus enam peale ei hakkand, et milles viga.

Tulemuseks siis jälle Teine koht, seda juba kolmandat aastat järjest!! Võitis seekord Lady Bird, tublid!
Aga AMSERV näitas meile esimeses kolmes sõidus, et mis ja kes ta on, VÕTJA. Jah just võtja, iseloomuga paat, kes võib kõiki võita, aga samas tahab ta tähelepnu ja hoolitsust. Aga kuna hoolitsusest on viimasel aastal puudu jäänud, siis otsustas ta lõpus enam mitte pingutada. Hoolitsususe all pean silmas investeeringuid varustusse.

Ja nii see hooaeg siis lõppes, jälle teised, Avamerekarikas teised pärast Fortet ja Tallinna MV teised pärast Lady Birdi.

Nüüdseks on meie 2010 hooaeg lõppenud ja oleme  juba vaikselt hakkanud tulevale hooajale mõtlema Et järgmine aasta edukalt esineda on meil vaja paati teha üsna suured investeerinugud, sest on juba peaaegu 2 hooaega läinud ilma suuremate muutusteta ja enamus kuluvosad vajavad juba vahetamist.

Hooaja hindeks paneks rahuldav, oli meie vigasid ja oli ka neid vigasid mida meie mõjutada ei saanud, aga otsene kahju kaasnes neist just meile ja meie tulemustele.

AMSERVi meeskond tänab oma sponsoreid, reedereid ja muidu fänne keda meil praeguseks hetkeks on kogunenud juba üle 600. Populaarne paat ;)

See kas me ka järgmine aasta stardis oleme saab selgeks loodetavasti juba lähiajal ja hoiame Teid oma plaanidega siis kursis.

Neiu näitas iseloomu!!

Nädalavahetusel toimusid Tallinna MV, mis olid Eesti Avamerekarika viimased võistlused ja ühtlasi ka meie selle hooaja viimane võisa. Kõik 6 sõitu sai peetud suhteliselt vaikses ja vägagi keerutavas tuules.
Meeskonnas seekord Raul Loopalu, Priit Berkmann, Kaarel Kruusmägi, Marek Harjak, Magnus Harjak, Karl-Robert Trink, Mihkel Pajula, Juss Ojala ning sõbrad Margus Kangro ja Arvo Tiirma.
Tegime ka meie nüüd lõpuks seda, et lõikasime oma groodi väiksemaks ja tänu sellele muutus me valem ca 90 seki tunnis, see on uskumatu. Terve suve olime me oma valemi pärast ikka ja ikka tappa saanud, olles kogu aeg kas teised ja kolmandad.

Aga nüüd, nagu uus hingamine, Tallinna MV laupäeval 2 sõitu ja 2 võitu, pühapäeval esimese sõidu võit! Samas oli meil aga probleeme elektroonikaga. Nimelt on meil läbi logi (sama mis autodel spidomeeter) ja tänu sellele ei saanud me arvestada infoga mida  muidu nii väga olime harjunud saama ja sõita oli raskem,
eriti just sellistes tingimustes.

Aga nagu esimesest kolmest sõidust näha oli siis kõik veel toimis ja võite tuli ridamisi.
Kuid siis vist läksid meil näpud liiga püsti ja neiu Amserv solvus, kõik!! Käik kinni ja ei liigu, allatuules olime veel eriti aeglased ja mõistus enam peale ei hakkand, et milles viga.

Tulemuseks siis jälle Teine koht, seda juba kolmandat aastat järjest!! Võitis seekord Lady Bird, tublid!
Aga AMSERV näitas meile esimeses kolmes sõidus, et mis ja kes ta on, VÕTJA. Jah just võtja, iseloomuga paat, kes võib kõiki võita, aga samas tahab ta tähelepnu ja hoolitsust. Aga kuna hoolitsusest on viimasel aastal puudu jäänud, siis otsustas ta lõpus enam mitte pingutada. Hoolitsususe all pean silmas investeeringuid varustusse.

Ja nii see hooaeg siis lõppes, jälle teised, Avamerekarikas teised pärast Fortet ja Tallinna MV teised pärast Lady Birdi.

Nüüdseks on meie 2010 hooaeg lõppenud ja oleme  juba vaikselt hakkanud tulevale hooajale mõtlema Et järgmine aasta edukalt esineda on meil vaja paati teha üsna suured investeerinugud, sest on juba peaaegu 2 hooaega läinud ilma suuremate muutusteta ja enamus kuluvosad vajavad juba vahetamist.

Hooaja hindeks paneks rahuldav, oli meie vigasid ja oli ka neid vigasid mida meie mõjutada ei saanud, aga otsene kahju kaasnes neist just meile ja meie tulemustele.

AMSERVi meeskond tänab oma sponsoreid, reedereid ja muidu fänne keda meil praeguseks hetkeks on kogunenud juba üle 600. Populaarne paat ;)

See kas me ka järgmine aasta stardis oleme saab selgeks loodetavasti juba lähiajal ja hoiame Teid oma plaanidega siis kursis.

Mandatum Life Helsinki-Tallinn Race 2010

START Helsingist reedel kell 18.10, ja Finish Pirital öösel 01.02, rada kokku ca 46 miili. Osalejaid üle 170!!

Tegelikult polnud me veel kuni kolmapäevani kindlad kas me sinna ikka läheme, sest põhimeeskond oli suhteliselt hõivatud ja tuult lubas ka sellist tobedat, et midagi head poleks seal tulnud. Aga nagu eelpool öeldud siis stardis me lõpuks olime.

Sõit ise kulges suhteliselt trammis, alates Helsinki majakast asus Amserv seda juhtima, aga konkurendid tihedalt kannul. Amservile kahjuks aga selline poolkõva sõit ei istu, sest sellistel kurssidel on kõik paadid suhteliselt võrdse käiguga ja meil on raske välja sõita piisav edumaa, et tagada esikoht ka pärast ümberarvutusi.

Tallinna Madala juures tuli aga korra Muuga poole keerata ja spinn läks üles. Arvestades, et meid oli laevas 8 + noor Magnus Harjak, ning sellest 8st olid põhimeeskonna liikmed vaid 5 siis oli kõigile suur üllatus, et manöövrid toimusid perfektselt :)

Spinniga saime kihutada ca 5 miili, kiirus oli vahepeal kuni 12 sõlme. Muuga all olime me veel esimesed, Lady Bird taga umbes 2 minutiga. Sealt tuli nüüd tagasi krüssata Aegna alla ja siis ümber Aegna otse Piritale. Aga siis see juhtus, kusagil kottpimedas sõitis Lady Bird meist mööda, tõenäoliselt võitis ta sellega et hoidis rohkem Aegna alla. Pärast Aegnat oli aga jälle suhteliselt trammikas koju ja Lady Bird jäigi meist ette, sest meil polnud enam kuidagi võimalik oma esikohta tagasi võita.

Ja nii me siis jäimegi kokkuvõttes viiendaks, aga põhjust viriseda pole sest külalismeeskond ei eksinud ja meie paat pole sellistel kurssidel kunagi tulemust teinud.

Kahju oli aga sellest, et meie Soome konkurent "Lexus" starti ei jõudnud. Nimelt olid nad endal neljapäeval kiilu alt ära sõitnud!! Kurb, väga kurb...olen meie paadis seda pidevalt kartnud ja just sellepärast oleme me pidanud kõiki madalike ja karisid senimaani nii väga kartma. Nimelt on meie ja Lexuse kiil disainitud sedasi, et viimased 70cm on seest tühi ja piisab väiksemastgi kõksust, et kogu hooaeg lõppenuks tunnistada. Aga õnneks pole meie navigaator senimaani eksinud ja mõtetuid riske pole me ka võtma läinud.

Nüüd siis on jäänud ainult veel Tallinn MV, mis toimuvad oktoobri alguses ja pärast seda paat jälle talvekorterisse - uskumatu kuidas aeg lendab!

Amservi Sailing Team

Amservi ülitihe purjetamisnädal

Alljärgev on copy-paste Kaarel Kruusmägi blogist http://www.kruusmagi.ee/?p=626

Eelmise nädala esmaspäeval andsime jahtlaev Amserviga otsad Tallinna Vanasadama Jahtklubist. Reisisihiks oli Pärnu. Sõit oli üsna tempokas ja kohe esimesel ööl saime ka päris tugevat tuult tunda. Järgmise päeva õhtuks otsustasime Kihnu saarele siirduda. Sissesõit Kihnu kujunes päris pingeliseks, kuna Manilaiu poolt tulles on faarvaater kaunis kitsas ja madal. Öö Kihnus veedetud hakkasime suurepärase ilmaga Pärnu poole liikuma. Enne Pärnusse jõudmist otsustasime kõik purjed alla võtta ja loksusime vee jõul õhtuks sadamasse. Seda tegime sellepärast, et ilm oli nii super ja keegi meist ei tahtnud tegelikult kohale jõuda.

Juba neljapäeva õhtul algas Ruhnu regatt. Esimene etapp oli Pärnu Ruhnu, mis möödus üsnagi rahulikult ja lõbusas tujus. Tasuks etapil mitte eriti hea 6. koht. Reedene päev oli vaba ja see tähendas, et saime terve päeva Ruhnu saart avastada. Koht on minu arvates parim ja ilusaim Eestis. Käisime vana kirikut vaatamas, lesta söömas ning otse loomulikult Ruhnu paradiisirannas ujumas.

Laupäeval toimus Eesti Avamerekarika 4. etapp. See oli meie jaoks tähtsaim üritus sel nädalal ning kokkuvõttes saime ka väga hea 2. koha. Tuul oli väga vaikne ning päev oli nii füüsiliselt kui ka emotsionaalselt küllaltki väsitav.

Pühapäevane etapp Ruhnust tagasi Pärnu kujunes taaskord ainult taganttuule sõiduks, mis tähendas mulle palju tööd, kuna minu amet jahil on spinnakeri ehk allatuule purje ohjata. Koht taaskord kuues. Juba samal õhtul alustasime tagasireisi Tallinnasse. Tuul meile seekord soodne ei olnud. Hiiumaast möödudes ning Soome lahte jõudes tabas meid korralik tormituul. Lained olid pea 6 meetrised ja tuul otse vastu. Öö oli väga pikk. Kuna enamus reisijatest olid merehaiged või lihtsalt audis tegime teise kaasasõitnud purjetajaga(Karl Vahtra) pooletunniseid vahetusi, et saaks korrakski kajutisse soojenema. Keset ööd juhtus ka üks huvitav seik, kus nähtavasti merehädas rähn meie jahile maandus. Märkasin üle õla vaadates, et tüüp istus rooli peal ja vaatas hirmunult ringi. Kui järgmine veesahmakas üle jahi lõi, tõusis lind lendu ning kihutas otse kajutisse. Õnneks paari minuti pärast leidis rähn tee kajutist välja ja jätkas oma reisi juba kuskil veekohal. Pikk ja üliväsitav tripp seljataga saabusime Teisipäeva hommikuks tagasi Tallinna. See tähendas seda, et olin jahis elanud juba terve nädal ja üks päev. Kujutan ette, et unetunde kogunes selle aja peale umbes 25. Nii intensiivset purjetamisnädalat pole mul veel ette tulnud, et viibin terve nädala põhimõtteliselt vee peal.

Lõpetuseks lisan siia ka video meie võistlusolukorrast, kus ühe otsa purunemise tõttu tuli mees(Priit Berkmann) masti parandustöid tegema saata. Vabandan keelekasutuse eest, aga võistlusolukorras pinge all on see kõik täiesti normaalne:)

X KJK DELFI kolmapäevaregatt

Eile sai AMSERVi Team sõitta ühe toreda kolmapäevaku. Tihti me neil see aasta ei ole osalenud, kuna jaht ise asub vanasadamas ja töö vajab ka kõigil tegemist.

Aga eile oli meid tervenisti 11 ja rõõmu oli ka rohkem.

Tuul oli alguses suhteliselt tugev ja pagiline kuni 20 knotsi, pärast aga vaibus ja kukkus lõpuks 5 knotsile.

Kuni viimase otsani olime Charismaga koguaeg koos, aga siis läksid meie teed lahku ja meie oma toitis paremini, finisis olime neist ligi 3 minutiga ees. Charisma on Peter Saraskini juhtimisel nüüd väga hästi sõitma saadud, kahjuks on neil aga valem suhtelislt karm.Samuti on Merion väga teravaks läinud, vanasti olid nad vaiksetuulega aeglasemad, nüüd aga püsivad väga ilusti. Tubli tegemine!!

Meil aga tuli siis selle aasta esimeselt kolmapäevakult ka esimene koht, rõõmustada pole aga põhjust, sest nelja konkurenti polnud. Xid on teel tiitlivõistlustele ja "Lady Bird" oli samuti puudu.

9nda õhtul hakkab jaht Kaarel Kruusmägi juhtimisel sõitma Tallinnast taas Pärnu poole kus meid ootab ees Ruhnu regatt. Ruhnu on avamerekarika kolmas ja eelviimane etapp, seal tuleb meil Fortega kindlasti palju madistada.

Tunne jahte: Forte

Forte, EST 475, X-41, kapten Jaak Jõgi

Forte on üks kõvemaid jahte siinkandis. Meeskonnal on summaarne purjetamiskogemus kokku 239 aastat, ulatudes 3 aastast 47 aastani ja keskmisena siis 23,9 aastat.

Meeskonnas sõidavad muuhulgas:  

• Jaak Jõgi (kapten)
• Andres Haavel
• Indrek Lepp
• Margus Malv
• Marko Nüüd
• Tammo Otsasoo
• Indrek Rajangu
• Ando Raud
• Jan Raudsepp
• Priit Rebane
• Veiko Sepp
• Toomas Susi
• Kalev Vapper

Muhu Väina regati kokkuvõte

Lõppjärjestus, TOP-5

1. Forte, Jaak Jõgi 
2. Techninicol, Priit Koit 
3. Ananda , Andrejs Buls
4. Amserv, Juss Ojala 
5. Premium, Priit Tammemägi 

Varem kirjutasin, et olime Eesti Meistrivõistlustel kolmandad, üldarvestuses neljandad. Nüüd selgus et varasematel aastatel on võistlusjuhendis märge, et EMV arvestusse lähevad vaid Eesti paatkonnad, sel aastal seda märkust polnud ning seega anti pronksmedal Läti paadile.

Tegelikult oli aga enne viimast etappi segadust ja põnevust palju. Juba 3 päeva tagasi oli juhtunud kahetsusväärne korraldajate aps, kus lihtviisiliselt oli üks märk kirjas küll juhedis, kud meres seda polnud. Forte ja Amserv võtsid kohusetundlikult koordinaatide järgi virtuaalse märgi. Premium, nähes märgi puudumist, lõikas vägevalt alla ja võitis sellega oluliselt. Veidi lõikas ka Tehnonicol, siiski mitte olulisel määral. Märk sai maha pandud ca 5 minutit pärast seda kui meie olime need koordinaadid läbinud, aga kõik tagantpoolt tulevad jahid kinnitavad pea ühestsuust, et märk oli ca 400m allpool kui antud koordinaadid, mis tekitas samuti suurt arusaamatust ka tagapool.

Lisatud on ka 2 väljavõtet trackist, esimesel on hetk pärast seda kui me pautisime ära märgile, sellel hetkel jäi meil veel märgist puudu ca 30 kraadi kõrgust ja minna oli ca 20 miili, aga nagu trackistgi näha oleme me kõige ülemised ja olukord on väga hea. Sest just selle märgi asukoha järgi otsustasime millal pautida.
Teisel pildil on näha mis olukord oli märgis. Selleks hetkeks oli tuul aga tublisti keeranud ja genuad oli vahetatud spinnide vastu, allpoolt tulijatel oli tublisti tegemist, et märki välja pressida, isegi meil kes me tulime natuke kõrgemalt alla. Kui meie olime Fortest maas ca 6 minutit (seda saab kontrollida samuti trackerilt, et mis kell oli kes ja kus), siis antud olukorras võitis Premium selle lõikamisega tublisti, sest tal polnud vaja enam ülespoole pressida, vaid vajutas käigu peale alla. Selge see, et ka meiegi oleks sama teinud, kui poleks pidanud vajalikuks neid koordinaate läbida. Oleks me kohe alla keerand oleks me võitnud kuni ca 2 minutit ja oleks saanud otse finisisse kihutada. Läbitud maa oleks tublisti lühem olnud ja finishi poole oleks saanud terve viimased 10 miili hoopis kiiremal kursil sõitta, sest tuul keeras lõpuks veel rohkem taha ja meid oleks see tublisti tõstnud.

Vastavalt kehtivale võistlusreeglistikule esitasime protesti nõudmisega olukord heastada, mida ka protestikomitee tegi. Huvitaval kombel, kas liigsest survest mõne konkurendi poolt või muust, otsustasid kohtunikud aga järgmisel päeval selle otsuse tühistada. Ühesõnaga olime olukorras, kus oma kohusetunde tõttu ja korraldajate hooletuse tõttu lihtsalt olime kaotamas medalit.

Laupäeva hommikul aga selgusid uued faktid mille alusel me nõudsime selle protesti uut läbivaatust, aga protestikogu esimees ei pidanud neid piisavaks. Kahjuks ei saa siin kirjutada enamat sellest juhtumist, sest kindel plaan on esitada apellatsioon. Pidime tegelikult juba laupäeva hommikul kõik dokumendid protestikomiteest kätta saama, aga siis selgus tõsiasi, et nad ei saa neid väljastada. Miks, selle jätan siinkohal ütlemata....

foto: Malle Kosk

Igatahes võitlesime edasi. Virtsu-Dirhami oli hea purjetuulega sõit, kus rakendust leidsid nii genoa, jib-top kui erinevad spinnakerid. Hiiumaa ranniku lähedal, keset pool-tihttuule distantsi rebenes suure pauguga genoa vall, mis sai kiiresti asendatud spinnakeri valliga. Kaotasime võib-olla paar minutit. Sõidu teine pool aga kulges taas tõusvas tempos, lähenesime kahe minuti võrra ees sõitnud Fortele ja Technonicolile. Jõudsalt kasvatasime edumaad Premiumi eest. Lõpetasime kolmandana, 1 minut ja 15 sekundit peale võitjat Technonicoli. Pettumus oli suur, kui lõpuprotokollis avastasime tänu tasandusarvutustele ennast kaheksandalt (!!!) positsioonilt. Nii kehvad punktid paiskasid meid neljandale kohale. Kolmanda koha hõivas varem puuduvat märki ära kasutanud  Premium.

Otsustav viimane sõit. Puhus paras 6-7 sõlmene tuul, rada oli Dirhami ees ühe ülemise märgiga. Meie peamiseks konkurendiks oligi Premium. Juba enne starti algas vaatemänguline match-race Forte ja Technonicoli vahel, üritades saada paremat stardipositsiooni. Meie start oli suhteliselt kesine suure sagimise tõttu stardikoridoris, kuid vaatamata sellele õnnestus teha sisse vahe Premiumiga, kes meid jälitama asus. Tekkisid 2 võitluspaari, kes kordamööda pautides oma positsioone asusid kaitsma. Seda kasutas ära Lätlaste Ananda, (Bering/Lexus) kes pautidele kiirust ja aega kulutamata väga efektiivselt üles märki esimesena kohale purjetas. Märgis olime füüsiliselt neljandad, Ananda, Technonicoli ja Forte järgi, edestades Premiumit. Finishi poole tulles otsustas meie taga purjetav Premium valida kummalise taktika ja sõitis vasakul halsil kaugele eemale, meie neljakesi koos liidritega sõitsime aga paremal halsil. Premium sealt nurgast aga omakorda hävis, ei saagi aru mida nad sealt otsisid, neil oleks vaja olnud ainult meie kiiluvees püsida, et meid võita. Muus osas muutusi ei toimunud. Viimase etapi lõpetas esimesena lätikeelse ovatsiooni saatel Ananda, kellele järgnesid Technonicol ja Forte.

Kokkuvõtteks ütleksin, et võistlust võetakse tõsiselt. Meid vedas seekord alt ettevalmistus purjede ja tasanduspalli optimeerimise osas. Mehed sõitsid hästi, moraal oli kõrge ning halbu vigu ei tehtud. Paari väikese muudatusega purjestuses oleksime võidelnud vast hõbemedali pärast, aga eks me seda veel pea tõestama...
Meil on tehtud ka teine mõõdukiri eelmise aasta groodile, selle mõõdukirja alusel oleks me võinud olla igas tunnis Offshore sõitudel 21 seki aeglasemad, mis oleks andnud meile tublisti paremad kohad just viimasel kolmel etapil. Aga kõik need on oleksid ja poleksid, kindel on aga see, et võtame nüüd ka selle valemi käsile ja hakkame oma purjeid selle järgi optimeerima.

Kurb on see, et Watergate ja Muhu Vain olid see aasta meie esimesed võistlused ja need vead tulid alles nüüd välja, seega me ei saanud enam midagi teha, et asja parandada.

Forte aga jäi meile see aasta igaljuhul püüdmatuks. Nad tegid väga häid sõite ja olid pea alati esimesena finisis, Technonicole sai aegajalt hambaid näidata, aga sealt puudusi osad põhiliikmed, et ehk just see tõttu hävisid nad meile esimestel etappidel, sest regati teises pooles edastasid nad meid koguaeg.
Kätte on jõudnud aeg kus tuleb meie paadi võimed tõsiselt ülevaadata ja asuda olukorda karmimalt analüüsima, sest nagu selle aasta väina tulemustest näha olime me alati parimatest X-41idest aeglasemad.

Kohtumiseni järgmistel võistlustel!

Esialgsed andmed: Eesti meistrivõistlused avamerepujetamises 2010

Amserv'i ja Forte jõukatsumine

foto: Saarte Hääl

Esialgne lõppjärjestus, Eesti meistrivõistlused avamerepurjetamises, TOP-5:

1. Forte, Jaak Jõgi
2. Techninicol, Priit Koit
3. Amserv, Juss Ojala
4. Premium, Priit Tammemägi
5. Lady Bird, Karl-Hannes Tagu

Olge lainel, homme avaldame loo kolmest viimasest etapist. Sealhulgas ka segadustest ja pingest seoses korraldajate ja kohtunike tööga.

Parandus: loe siit 

Tunne jahte: Lady Bird

foto: Malle Kosk

foto: Malle Kosk

Lady Bird, EST 299; Akton 395; kapten Karl-Hannes Tagu 

Forte kindlal juhtpositsioonil, Amserv võitleb medali pärast

Viimasel sõidul Roomassaarest Virtsu finisheerisime neljandana. Esimesed viis jahti lõpetasid selle 15-tunnise sõidu taas napi 10 minuti sees. Pall mängis olulist rolli, mis kukutas meid neljanda etapi tulemustes kuuendaks ja üldkokkuvõttes neljandaks. Kolmanda koha hõivas Premium, juhtides vaid ühe punktiga. 

Forte on tugev ja stabiilne, neile juba teine etapivõit.

Tunne jahte: Premium

Premium, X-41 OD; EST 499; Kapten Priit Tammemägi

Tunne jahte: Technonicol

Tehnonicol, X-41 OD, EST 615; Kapten Priit Koit

Technonicol on suhteliselt uus projeks, asutatud 2009 aastal. Jahiga sõidab Eesti ja Vene purjetatest kokku pandud Est-Rus Sailing Team:

• Mati Sepp (kapten)
• Raul Grigorjev
• Karl Kolk
• Riho Talumaa
• Marko Manni
• Raido Rebane
• Ago Rebane
• Arvi Kink 
• Meelis Sinilo
• Vladimir Nikitin
• Arkady Sverdlov
• Sergei Kolesnikov
• Igor Rõbakov